Meediaäris on olnud omad Ameerika mäed

Ekspress peaks lugejatele olema juba mõningal määral tuttav - neile, kes on avaldatud prospekti läbi närinud. Ma poleks uskunud, et meie arvestatud aktsia hinna ja kasumi suhe suudab tuua kaasa laialdase diskusiooni metoodika teemal.

Arvestades Ekspressi juures ka emiteeritavaid aktsiad, tuleks aktsia hinna ja kasumi suhteks ajaloolise 2006. aasta auditeerimata kasumi alusel 16,4-19,6. Mida suurem on suhtarvu näit, seda suhteliselt kallim on aktsia. Schibsted on 27,4ga Ekspressist kallim, põhjanaabrite SanomaWSOY aga Ekspressi väärtusvahemikus. Omakapitaliga võrrelduna on aga Ekspress Grupp märkimisväärselt kallim. Ka ettevõtte käibega võrreldes tahetakse Ekspressi eest rohkem raha.

Minu arvutatud suhtarvu peavad aga Suprema analüütikud liiga kõrgeks ja ka Hans H. Luik palus mul diskussioonis kirjutada, et investorid saavad selleks numbriks ikka 13-14-15. Suhtarvu saab arvutada erinevate meetoditega. Minu varasemast diskuteerimisest Suprema analüütikuga kõlas välja nende argument, et pole õige arvestada emiteeritavaid aktsiad, kuna läinud aasta kasum saavutati vähema kapitaliga. Kui kapital oleks olnud suurem, oleks ka kasum olnud suurem. Nii see ka tõenäoliselt võiks olla. Teiseks variandiks pakuti, et kui arvestada lisanduvate aktsiatega, siis peaks ka arvestama kasumikasvuga. Taas on oma iva selles käsitluses sees, kuid nii palju kui võtta erinevaid kasvutemposid, saaks ka erinevaid väärtusi. Kasvutempo pole kindel, küll aga aktsiate arvu kasv ja kasumi lahjenemine aktsia kohta. Seetõttu ei näinud ma vajadust muuta senist praktikat: Äripäev on varasematel IPOdel aktsia hinna jakasumi suhtarvu puhul arvestanud lisaaktsiatega.

Eestis jõuliselt tegutsev Norra juurtega meediakontsern Schibsted, millel on 168 aasta pikkune ajalugu, püüab aktiivse rahvusvahelise laienemise kaudu jõuda Euroopa tippu.

Schibstedi kontserni asutas Christian Schibsted koos Oslo kirjastaja Johan Krohniga 1839. aastal. Alustanud perefirmana, muutus see 1988. aastal kõigepealt osaühinguks ja kui paljud pereliikmed olid sisetülidest tüdinud, otsustati aktsiad maha müüa ja noteerida firma 1992. aastal Oslo börsil. Praegu kuulub Schibstedi perekonnale kontsernist veel 26,1% aktsiatest.

Schibstedi kontserni ampluaa on väga lai, hõlmates ajalehtede ja ajakirjade väljaandmist, televisiooni, filmi- ja videoäri, raamatute kirjastamist ning internetiväljaandeid ja multimeediat. Eriti kiirelt on grupp laienenud viimasel 15 aastal, seega pärast börsile minekut.

Esimesed 100 aastat Schibstedi arengus oli seotud põhiliselt ühe ajalehe, Aftenposteni väljaandmisega. 1966. a võttis see üle teise Norra lehe, Verdens Gangi. Vahetult enne börsile minekut siirdus Schibsted televisiooniärisse, asutades Norras kommertstelekanali TV2. Tõsi, mullu müüs ta oma kolmandikulise osaluse TV2s maha.

Järgmine tähis Schibstedi arengus on 1996. aasta, kui ta muutub rahvusvaheliseks, ostes Rootsis Aftonbladeti grupi. Kaks aastat hiljem järgneb sellele Rootsi ühe suurema päevalehe Svenska Dagbladeti omandamine.