Ootame esimest eestlast

Makedoonia prioriteediks on välismaiste otseinvesteeringute ligitõmbamine. Valitsus on majandusreforme kavandades võtnud mudeliks Eesti. Hiljutine Makedoonia diplomaatilise esinduse avamine Tallinnas on veel üks tõend suurepärastest kahepoolsetest suhetest.

Kahjuks pole Eesti investorid seni jõudnud Makedooniasse. Riik ootab ikka veel oma esimest Eesti investeeringut. Ole esimene Eesti ärimees, kes Makedooniasse investeerib!

Näiteks on Makedoonia leidnud Johnson Controls, T-Mobile, Société Générale, Lukoil, Johnson Matthey, EVN, Porsche, Hypo Alpe-Adria, Soravia ja mobilkom austria. Need on ainult mõned hiljutistest Makedooniasse investeerijatest.

Riiki investeerides on palju konkurentsieeliseid: strateegiline positsioon kahe peamise transpordikoridori teel, liberaalne väliskaubanduspoliitika, stabiilne rahanduskeskkond ja valuuta, madalaim inflatsioon regioonis, kõrge kvalifikatsiooniga tööjõud ja üks konkurentsivõimelisemaid tööjõukulusid Euroopas.

Meie maksusüsteem on soodne. Makedoonias kehtib madal proportsionaalne kasumi ja üksikisiku tulumaksu tase (12% 2007. a, 10% 2008. a), puuduvad maksud reinvesteeritud kasumilt. Tegutseb mitu vabamajandustsooni 10aastase maksepuhkusega ettevõtte kasumile, käibemaksule ja tollimaksudele.

Ametlik ELi kandidaatriigi staatus annab kohalikele tootjatele tollivaba ligipääsu Euroopa turgudele, muutes Makedoonia konkurentsivõimeliseks tootmis- ja ekspordiplatvormiks.

Makedoonia rakendab juba oma juriidiliste isikute aruandluses ja ettevõtete juhtimises kõrgeid standardeid ning samuti ELi põhimõtteid ja väärtusi äriajamises.

Ainukontrollisüsteem ettevõtete registreerimisel ja bürokraatia vähendamine on parandanud ärikliimat. Makedoonia konstitutsioon ja seadused garanteerivad välisinvestoritele ühtlase mänguvälja, kaasa arvatud kapitali ja kasumi vaba ülekanne ning repatrieerimine.

Alates 2004. aastast on välismaised otseinvesteeringud püsivalt kasvanud.

2006. a nähti, kuidas energiasektori erastamisest ja investeeringutest vabamajandustsooni tõusis uus investeeringulaine.

Praegu planeerib valitsus riiklikus omanduses olevate energia-, transpordi- ja tervishoiufirmade edasist privatiseerimist.

Autor: Nenad Kolev