Peapettur: keskeas meesjuht

Organisatsioonis panevad kõige sagedamini pettusi toime 36-55 aastased üle kahe aasta firmas töötanud meesjuhid, kes pettuste toimepanekul tegutsevad üksinda.

Nii näitas aasta alguses valminud KPMG uuring, kuhu olid lisaks Euroopa riikide ettevõtetele kaasatud ka Indias, Kesk-Idas ja Lõuna-Aafrika Vabariigis tegutsevad ettevõtted. Petturi "profiili" tuvastamiseks analüüsiti 360 juhtumit, valim moodustati vaid nn valgekraede pettustest.

Miks inimesel tekib vastupandamatu soov tööandja või koostööpartnerite usaldust kuritarvitada? Tänapäeva edule orienteeritud ühiskonnas võib motivatsioon pettuste toimepanekuks tekkida väga mitmel põhjusel, alates isiklikest majanduslikest raskustest, sõpruskonnas või autoriteetide seas domineerivatest tarbimisharjumustest, lõpetades kõrgete ootustega ettevõtte majandustulemustele. Oluliseks motivatsiooniallikaks on ka tulemuspalga süsteem.

Ühiskond väärtustab saavutusi ja võitu - pjedestaalile pääsevad vaid parimad ja päris tippu mahub korraga ainult üks. Kui "teel parimaks" tunnetatakse ühel hetkel oma võimete ja ressursside piiratust, siis võetakse kasutusele alternatiivsed taktikad. Valida on kahe strateegia vahel - kas enda töövõitude võltsimine või konkurentide tugevuse õõnestamine. Kui ise eesmärgini ei ulatu, siis tuleb eesmärk madalamale tõmmata.

Tugev motivaator on ka ahnusest tulenev ahvatlus. Olukordades, kus inimene näeb enda ees pidevalt kerget teenimisvõimalust, võib ta hakata otsima lahendusi ja õigustusi pettuse toime panekuks.

Miks on pettuste toimepanijateks eelkõige keskealised mehed? Just meest hinnatakse eelkõige tema ühiskondliku positsiooni, tööalaste saavutuste ja ärialase edukuse põhjal. Vanuse kasvades ja töökogemuse lisandudes kasvab nii sotsiaalne infovõrgustik kui ka oskus näha võimalusi pettuste toimepanekuks. Ühtlasi kasvab vanusega teadlikkus oma võimete ja võimaluste piiratusest, eriti uute tulijate näol pidevalt lisanduva konkurentsi taustal.

Miks on pettuste toimepanijateks üksinda tegutsevad juhid? Pettuste toimepanekuks on vajalik kontrollimatu juurdepääs organisatsiooni varadele. Tavatöötaja juurdepääsu varadele üldjuhul kontrollitakse ja tal on raske varjata organisatsiooni ressurssidega tehtud tehinguid. Juhtide tasandil on kontroll hõredam. Juhtide juurdepääs ressurssidele (materiaalsed varad, pangakontod, kliendikontaktid, konkurentide jaoks kasulik informatsioon jne) ning nende positsioonist tulenevad volitused võtta organisatsioonile õiguseid ja kohustusi annavad neile võimaluse tegutseda kooskõlastamatult.

Miks on lojaalsete töötajate hulgas petturite osakaal nii kõrge? Vastuseks on ratsionaliseerimine. Kui staažikas töötaja tunnetab, et tööandja ei väärtusta ega kompenseeri tema lojaalsust ja panust piisavalt, võib tal tekkida sisemine vajadus "õiglus taastada". Eriti teravalt võimendub see soov olukorras, kus staažikas töötaja saab teada, et uute töötajate motivatsioonipakett on konkurentsivõimelisem võrreldes "vanade olijatega".

Pettuse toimepaneku ratsionaliseerimise sagedasemateks näideteks on ka juhtumid, kus töötaja hakkab tööandjale kuuluvaid varasid kasutama isiklikuks otstarbeks, kuna varad näivad olevat tööandjale ebavajalikud.

Pettuste ärahoidmiseks tuleb jälgida, et töötajatel ei tekiks pettuse toimepanekuks tahtmist ega ka võimalust tegutseda, ilma et keegi nende tegemisi märkaks.

Autor: Triin Tiedemann