Taustauuringu tegemiseks peab olema töötaja nõusolek

Sageli on tegemist tundliku infoga, mis puudutab kandidaadi eraelu - kas ta siis joob, on olnud karistatud või kohtutäituri huviorbiidis, kirjutas Äripäev. Kust jookseb piir, millist infot võib inimese selja taga vahetada ja mida mitte?

Balti Spoon OÜ personalijuhi Helo Tamme sõnul on ebaeetiline uurida inimese tausta ettevõttest, kus ta hetkel töötab, kui selleks ei ole kandidaadilt eelnevat nõusolekut saadud. "Kujuta ette olukorda, kus kandideerid oma tööandja teadmata uuele ametikohale ja siis järsku helistatakse sinu otsesele juhile, et uurida, milline töötaja sa oled! Kui inimesel endal selle vastu midagi ei ole, siis palun väga. Kui aga inimene asjast midagi ei tea, siis võib see endaga tegelikult tõsiseid probleeme kaasa tuua. Mõistlikud ettevõtted, kuhu kandideeritakse, küsivad kandidaadilt siiski soovitajate andmeid ja alles siis helistavad taustauuringu tegemiseks," märkis Tamme.

Samal arvamusel oli ka Ascari personalijuht Ene Pukk. "Kindlasti peab kandidaadiga taustauuringus kokku leppima, see on hea tava," kinnitas Pukk. Kandidaadiga ei ole vaja eraldi kokku leppida nende inimeste poole pöördumises, keda ta oma CV ise välja pakkus. Ka avalikest kanalitest ja internetist hangitava info otsimisest ei ole vaja kandidaati informeerida, sest sealt saadav on avalik teave.