Mis saab Maast, kui inimesed kaovad?

Scinetific Americanile antud intervjuus selgitas Weisman mõningaid oma ideid.

Kui inimesed kaoksid, siis Manhattani pilvelõhkujaid ei jätkuks kauaks. Kuid kas loodus saaks kõiki inimestest jäänud jälgedega hakkama? Kas kõiki meie poolt loodud asju ikka saab lammutada või maha pesta? Kas loodus suudab muuta New Yorgi metsaks, nagu see oli siis, kui Henry Hudson seda 1609. aastal esimest korda nägi?

Weisman konsulteeris raamatut kirjutades inseneridega ning inimestega, kes tegelevad New Yorgis linnamajandusküsimustega. Selgus, et monumentaalsete ja hävitamatutena näivad infrastruktuurid on tegelikult väga haavatavad ning sõltuvad inimesest.

Manhattanil oli 40 erinevat jõge ja oja ning väga palju allikaid. Mis sellest veest on saanud? See on surutud maa alla. Osa sellest voolab heitveesüsteemides, aga looduse enda võime vett ära juhtida on suurem. Manhattanil püüab põhjavesi allikate kaudu maapinnale pääseda. Isegi kuival päikesepaistelisel päeval tuleb metroo käigushoidmiseks ära pumbata ligi 50 miljonit liitrit vett, muidu ujutaks see tunnelid lihtsalt üle.

Manhattanil käib pidev võitlus maa-aluste jõgedega. Kui inimesed kaoksid, poleks enam elektrit. Pumbad jääksid seisma ning metrootunnelid hakkaksid tasapisi veega täituma. Juba 48 tunniga koguneks nii palju vett, et kanalisatsioon üle ujutada, sellele järgneksid ummistused - esmalt kilekotid ning kuivõrd parke enam keegi ei hoolda, siis peagi ka puulehed.

Maa all hakkaks sööma rooste. Kõik need rauast kandetalad, mis hoiavad üleval metrootunneleid roostetaksid läbi ning seejärel langeksid tunnelid sisse. Tänavatesse tekivad kraatrid, aga seda siiski mõnekümne aastaga. Ning peagi voolaksid mööda Manhattanit jõed, nagu enne seda, kui kõik need kõrghooned sinna ehitati.

Mõnede Manhattani hoonete vundamendid toetuvad aluskivimitele. Ent isegi kui talad on terasest, polnud need mõeldud selleks, et nad kogu aeg vees oleksid. Majad hakkaksid kokku kukkuma.

Kui kliimamuutustel on tõsi taga, siis peaks Ameerika idarannikule jõudma rohkem orkaane - nende tulek toob samuti kaasa hävingu. Majadest allesjäänud tühimikes hakkaksid idanema taimeseemned - isegi kõnniteepragudest kasvaksid välja taimed. Hoonerusudest pudenenud lubja tõttu tekib mitmete taimede jaoks sobilik, vähemhappeline kasvukeskkond.