Mida on inimeste juhtimisel tähtis meeles pidada?
Arvan, et tuleb lihtsalt inimestega hästi läbi saada: muidugi, kontrollima peab ja mindki kontrollitakse, aga inimesi peab usaldama. Usaldusega võidad rohkem kui kontrolliga. Seda õppisin oma ülemustest Henn Pärna käest: tuleb olla rahulik ja usaldada inimesi.
Inimestele tuleb anda vahendid, neid tuleb koolitada ja kõrvaldada tõkked töö tegemiselt. Nii klientide rahulolu kui ka oma töötajate rahulolu peab minema aasta-aastalt paremaks, siis organisatsioon toimib.
Halvad asjad tuleb unustada ja edasi minna, halamisest abi pole, see ei vii edasi.
Kus olete õppinud?
Olen lõpetanud Tallinna 32. keskkooli ning TTÜs majanduse eriala. Olen igal aastal võtnud koolitusi tuntud koolitusgurude juures, mitmeks aastaks kraadiõppesse minekut ma praegu siiski ei kaalu.
Millised olid teie esimesed töökohad?
Kooli ajal sündis mu esimene laps, tuli ka tööd teha, et peret toita. Loengutes oli vaja kohal käia, muidu eksamitel läbi ei saanud ja töötasin pärast koolipäeva lõppu. Olen näiteks kolmanda kategooria gaasimontöörilukksepa kutsega, siis töötasin Normas praakosakonda tulnud mänguasjade parandajana.
Pärast kooli lõpetamist tegutsesin Harju EPTs, olin Saue eksperimentaaltehases vanemnormeerija, pidin mõõtma, palju mingi töö tegemiseks aega kulub. Piltlikult öeldes seisin, stopper käes, ja mõõtsin, milline on keskmine aeg, et asi valmis saaks. Kuu lõpus oli vaja ju inimestele palka maksta ning oli palju ebastandardseid töid, mille kohta normiraamat midagi ei öelnud.
Järgnes töö komsomoli Harju rajoonikomitees. Ka seda aega ma ei kahetse, õpetas inimestega suhtlema, avaldas silmaringi. Minu jaoks on otsene suhtlemine alati tähtis olnud, ma ei saa aru, kui kõrvaltuppa saadetakse e-kiri selle asemel, et silmast silma rääkida, see ajab kopsu üle maksa. Mulle ei meeldi laua taga istuda ja sealt asja ajada, tahan ikka ise kohale minna.
Ka rajoonikomitee ajas oli palju õpetlikku ja head: sellest ajast on jäänud tuttavaid, kellega siiani suhtleme ja kokku saame.
Hetkel kuum
Uue tootega tabati naelapea pihta
Kust algas teie karjäär eraettevõtluses?
Minu viimane töökoht enne ettevõtlusesse minekut oli Mainoris Ülo Pärnitsa juures. Seal töötasin alla kahe aasta. Ehk sai liigagi vara ära tuldud, sealne infovaramu oli väga suur ja sai palju õppida. Mainor oli suur ajutrust ja keskus: seal töötasid Hardo Aasmäe, Edgar Savisaar, mitu investeerimispankurit. Kui aga esimene laine eraettevõtlust tuli, läksin sellega aga kaasa ja 1994. aastani tegutsesin seal.
Järgnes töö suurettevõtetes: EKs müüsin hulgikütust ja varustasin bensiinitanklaid, ETKs tegelesin Edu-ketiga, tegin Baltimaade suurima, 8000 m" suuruse Maksimarketi ehk praeguse Prisma. Seejärel alates 2000. aastast juhtisin ümberkorraldusi Fanaalis ning K-Rautakeskos.
Kõik on suured kaubandusega seotud ettevõtted, mis on mänginud ja mängivad Eesti majanduses suurt rolli. Suured süsteemid õpetavad vaatama asju laiemalt, mõtlema teisiti. Mul on vedanud ülemustega, igaühelt on midagi õppida. Mul on vedanud ka alluvatega.
Kuidas lahendada tööjõupuuduse probleem?
Tuleb töö tõhusamaks muuta. Enne tuleb vaadata üle töökorraldus, siis räägime võõrtööjõust.
Tahaks ka teada, kust me selle tööjõu siis toome. Siit võib sõita laevaga 80 km edasi Soome, kus on veelgi suuremad palgad.
Kuidas on arenenud teie töö K-Rautakeskos?
K-Rautakeskol läheb hästi, rasked ajad 2002-2003 on möödas, mullu sisenesime miljardiklubisse ning tegime 54 miljonit krooni kasumit. Nüüd hakkab kett ka Eestis uuesti laienema, tuleb teha uus kvalitatiivne ja kvantitatiivne hüpe, et saavutada ettevõtte missioon aidata luua paremat elamist.
Nüüd asusin regioonidirektori ametikohale, minu vastutusalas on Balti riigid ja Venemaa. Näen oma rolli mentorluses - ka tegevdirektoritel on vaja kellegagi asju arutada. Regioonidirektor ei käi kontrollnimekirjaga ringi linnukesi tõmbamas, et milline töö on tehtud. Minu põhiroll on kindlustada eesmärkide täitmine, inimesi sel teel aidata. Kindlaid valemeid pole, sest elu muutub ju kiiresti, taustsüsteemid muutuvad, saan siin oma kogemusi jagada.
Millega tegelete vabal ajal?
Maja ehitasin, see oli mul suur projekt, sest mulle meeldib ka ise palju teha.
Olen kõvasti ujumist ja allveesporti teinud, ka allveearheoloogia huvitas mind. Omal ajal kaalusin tõsiselt Vladivostokki allveearheoloogia kooli minekut, aga olin noor inimene, armastus tuli peale ja nüüd mõtlen, et vast on parem, et nii läks.
Nii palju kui puhkust on, üritame alati reisida. Seni pole ma pole ühtegi sihtkohta kahetsenud, igal pool on midagi põnevat. Näiteks Egiptus: ajalugu, fantastiline meri. Vaid kaupmehed ajavad mind endast välja, sest eks sealne teeninduskultuur on põhjamaalasele ikka võõras. Ka Eestis on fantastiline, siin on ju nii palju taastatud, kõik need mõisad näiteks.
Ainuke mure on, et Eestis leiab töö su üles, üks kontorist läbi minek puhkuse ajal kipub ikka sellega lõppema, et veedan seal 4-5 tundi.
Töötasime koos bensiiniäris, Raul oli toona hulgimüügi pool müügimees. Ta oli iseseisev otsustaja, ent kui oli vaja asju arutada, tuli ka küsima. Meil oli igal inimesel oma pädevus, mille eest ta vastutas. Samas tehti palju meeskonnakoolitusi, millele pani aluse kvaliteedijuhtimissüsteem. Meie põhimõte oli, et mees leti taga on olulisim, teised töötajad tegutsevad selle nimel, et ta saaks hästi töötada.
Raulil on ilmselt hea tunnetus, sest ainult kalkulatsioonist keerulisemate situatsioonide lahendamisel ei aita. Tegutsemisviis oli tal konkreetne: motoks kõlvanuks hästi "vähem juttu, rohkem tegusid". Raul otsustab selgelt ja kiiresti ning see on äris äärmiselt oluline.