Roosimaa asub Hansa fondide konkurendiks

"Võin öelda veendunult, et ühegi Eestis asuva tööandja juurde ma tööle kindlasti ei lähe," lubas Roosimaa, kes lahkub Hansapangast juuli keskel ja ihkab asutada isikliku varahaldusäri. Tööpakkumisi sai Roosimaa enda sõnul mitmeid, kuid seda enam kasvas temas soov iseseisvalt jätkata.

Sarnase sammu astunud ja tänavu märtsis Trigon Capitali varahaldusüksuse juhi kohalt konkureeriva Avaron Asset Managementi omanike ja juhtide hulka suundunud Kristel Kivinurm-Priisalm uskus, et Roosimaale võivad järgneda tema tiimikaaslased Hansapangast.

"Fondijuhtimine on meeskonnatöö, mistõttu pelgalt Roosimaa lahkumise pärast pole Hansa fondide investoritel veel põhjust muretseda. Teisalt aga, nagu Trigonist tuli Avaroni üle kümme spetsialisti, järgneb Roosimaale tõenäoliselt ka trobikond Hansapanga analüütikuid ja investeerimisspetsialiste," rääkis Kivinurm-Priisalm.

Hansapank Eesti juht Priit Põldoja tunnistas, et tal on Roosimaa lahkumisest väga kahju, kuid ei näinud selles ohtu investeerimismahtudele ega meeskonna laialijooksmist. "Nüüd ongi teistel võimalus end tõestada, tühimikku Alvari lahkumine ei tekitanud," kommenteeris Põldoja.

Põldoja arvates võib lähema aasta jooksul siiski tekkida periood, mil uued investorid jälgivad eemalt, kas Hansa Ida-Euroopa ja teised fondid suudavad ka ilma Roosimaata sama kvaliteeti pakkuda. "Investeerimismahtude vähenemist ma siiski ei ennusta," kinnitas pangajuht.

SEB Ühispanga Fondide juhatuse liige Sven Kunsing pidas Roosimaa lahkumist Hansapangale tõsiseks löögiks. "Fondijuhil on kandev roll fondi arendamisel ja Hansapangas paistis teiste hulgast silma just Roosimaa, mistõttu ma ei oska ülejäänud tiimi võimeid hinnata," märkis Kunsing.

Konkurendid peavad Roosimaa jätkamist varahalduses positiivseks, kuna Ida-Euroopa kui investeerimispaiga promomine on kasulik kõigile selle valla tegijatele. "Tervikuna on uue tegija tulek kasulik kogu Eesti fondihaldusele," arvas investeerimispanga Suprema juht Peeter Saks.

SEB Ühispanga fondijuht Kunsing oli uute tegijate suhtes siiski skeptiline. "Näiteks Rootsis peame enda konkurendiks pigem East Capitali kui Trigonit või uut tulijat Avaroni," leidis Kunsing, kelle hinnangul ei ole ka Roosimaal kerge end näiteks Põhjamaades müüa, sest konkurents on tugev.

Avaroni üks omanikest ja varahaldusvaldkonna juht Kivinurm-Priisalm uskus, et tõenäoliselt võiksid Roosimaa juurde üle kolida mõned praegused Hansa fondide suurinvestorid. "Tihti ongi alustavatel fondifirmadel strateegiline investor, kes toetab alustavat fondifirmat kapitaliga või investeerib suure summa fondi ja võimaldab fondil seeläbi kohe täie hooga alustada," pakkus Kivinurm-Priisalm üheks lahenduseks.

Hansapanga juhi Põldoja kinnitust mööda pakkus pank omalt poolt Roosimaale mitu võimalust ka Hansapanga grupis uusi asju luua. "Minu arvates pakkusime talle häid võimalusi, aga lõpliku otsuse teeb igaüks ise," tõdes pangajuht.

Roosimaa ei soovinud oma edasist tegevusplaani täpsemalt kommenteerida. "Sellest on veel vara rääkida," lausus ta vaid.

Roosimaa teenis Hansa Ida-Euroopa aktsiafondile juunis reitinguagentuurilt Morningstar kõrgeima hinde. Roosimaa juhtis Hansapangas viit fondi kogumahuga umbes kümme miljardit krooni.

Mul saab Hansapangas juba neli aastat täis ja selle ajaga ehitasime koos investoritega üles aktsiafondide äri, kusjuures kõige edukama Eestis. Olen jõudnud faasi, kus senine töö muutus rutiinsemaks ja äri muutus samuti väga suureks. Mulle meeldib pigem uusi asju luua. Kui kasutada klišeed, siis võib öelda, et vajan uusi väljakutseid.

Ma arvan, et jätkan tegutsemist samas valdkonnas. Olen see õnnelik inimene, kes on suutnud ühendada hobi ja töö. Ilmselt jään Eestisse, olen välismaal juba piisavalt viibinud. Eesti on ka küllalt avatud koht, et siin luua, mis aga ei tähenda, et ettevõtmised poleks välismaaga seotud.

Olen saanud pakkumisi, aga nende hulgast ma midagi ei vali. Natuke puhkan ja siis vaatan edasi. Võib-olla on aeg hoopis midagi ise teha. Eesti edu pidi ju ettevõtluses peituma. Tegelikult võin öelda veendunult, et ühegi Eestis asuva tööandja juurde ma tööle kindlasti ei lähe. Kindlast tegevusplaanist on vara rääkida, hetkel võtsin enda jaoks aja maha.

Hansapank on olnud Eestis huvitav nähtus, kes on suutnud tuua enda juurde kõige ärksamad ja loovamad inimesed.

Pangal on loosung, et head mõtted saavad meiega alati teoks, ja see loosung õigustas ennast ka Hansapanga sees ärilises mõttes. Hansapangas on loodud suur osa Eestis hetkel väga edukaid ärisid. See jääb mulle kindlasti meelde, et headele mõtetele kätt ette ei panda, isegi kui need esialgu ei tundu juhtkonna või muul tasemel väga huvitavad.

See edu on ületanud igasuguseid ootusi nii investorite jaoks, kes kõik neli aastat on teeninud 50 protsenti tulu, kui ka Hansa investeerimisfondide jaoks, kus aktsiafondid on edukaim äriprojekt pika edumaaga.

Edu võti oli see, et suutsime leida oma meeskonda väga huvitavaid inimesi, kes on õppinud välismaal ja kellel on häid mõtteid.

Ma arvan, et tulevik on edukas, muuks ei näe põhjust. Meie investeerimishorisont on alati olnud pikk, nii et edukust ei mõjuta, kes homme või augustis aktsiaid liigutab.

Kõik investeeringud on tehtud mitmeaastase perspektiiviga. Seal on ja jääb väga huvitav portfell. Ja ma arvan, et inimesed, kes seal jätkavad, on oma ala professionaalid.

Oleneb sellest, kuidas mõõta. Enda jaoks meeldib mõelda küll, et õige on lahkuda, kui oled tipus.

Me oleme ainsana suutnud Eesti fondihaldurina ja Eestis välja töötatud strateegiaga müüa oma fonde välismaale ja äratada välisinvestorites huvi Eesti vastu. Ka kohalike investorite jaoks pole viimase nelja aasta jooksul olnud huvitavamat investeerimisvõimalust kui meie Ida-Euroopa fondid ja viimase aasta jooksul meie Ida-Euroopa kinnisvara aktsiafond.

See oli puhtalt minu isiklik otsus. Võin ausalt öelda, et Hansapank tegi kõike endast oleneva, et meie koostöö jätkuks. Nii et liigagi hästi läks selles osas ja see tekitabki omakorda huvi midagi uut teha.

Äripäev on viis aastat valinud Eesti parimat fondijuhti. Kahel aastal on esikoha saanud Alvar Roosimaa Hansa Investeerimisfondidest.

Kui 2005. aastal tuli talle võit Venemaa Aktsiafondi juhtimise eest, siis mullu osutus parimaks Ida-Euroopa Aktsiafondi valitsemine. Fondide hindamisel on kasutatud kahte kriteeriumi: fondi viimase aasta tootlust ja tootlust võrreldes võrdlusindeksiga. Võidufondi osakut suutis Roosimaa möödunud aastal kasvatada 36,8%, mis oli võrdlusindeksist 11,7 protsendipunkti kõrgem näitaja.

2005. aastal võidu toonud Vene-suunalise aktsiafondi osak kosus koguni 104,9%, samas kui võrdlusindeks tegi läbi 89,4protsendise tõusu.

Kuid ega kõik lähe alati plaanipäraselt. Näiteks oli tema juhitud Balti Aktsiafond möödunud aastal oma 4,9protsendise aastatootlusega edetabelis nõrgim.