Ehitus kallines tarbijahindadest kümnendiku võrra kiiremini

Aasta esimese kvartaliga võrreldes olid muutused vastavalt 2,1 ning 1,9 protsenti.

Aastaid on ehituse hind tõusnud tunduvalt kiiremini kui tarbijahind. "Ehitushinna sees on ka tööjõukulud ning ehitusmasinate hinnad, tarbijahinnas on ainult kaupade ja teenuste hinna muutumine," selgitas statistikaameti juhtivstatistik Hede Hannula.

Enim mõjutaski ehitushinnaindeksit tööjõu kallinemine aastaga 26,5 protsenti. Ehitusmaterjalide hinnad tõusid 9,9 protsenti.

Eesti Ehitusettevõtjate Liidu tegevdirektori Indrek Petersoni sõnul selgitab ehitushinna kiiret tõusu tööjõupuudus. Kuid viimasel ajal on firmade riigihangetest osavõtt muutunud aktiivsemaks, aasta-paar tagasi juhtus tihti, et ehitushangetel polnud ühtegi osalejat. "See näitab, et konkurents on läinud suuremaks ning ehituse hind nii kiiresti enam ei kasva," selgitas Peterson.

ASi Harju Ehitus tegevdirektor Aavo Teder ütles, et eelkõige kinnisvaraturu jahenemise tõttu ei ole ehitushinna kasv tulevikus enam nii suur. Tema sõnul on palgad tõesti üpris kiiresti kasvanud, kuid neid hoitigi madalal ning kui ehitajatel avanes võimalus Soome tööle minna ning Eesti ehitusturg kasvas tormiliselt, algas surve palkade tõusuks.

"Arvan, et 10 protsenti võivad edaspidi tõusta aastas nii palgad kui ka ehitushind," lisas Teder.

Ehitushinnaindeks väljendab ehitustegevuse maksumuse muutust ehitusplatsi otsekulude tasemel. Otsekuludes arvestatavad ressursid jaotatakse kolme põhigruppi: tööjõud, ehitusmasinad ja -materjal. Ehitushinnaindeksi arvutamisse kaasatakse eramud, korruselamud, tööstus- ja ametihooned.

THI muutust eelmise aastaga võrreldes mõjutasid kõige rohkem eluasemekulutuste suurenemine ning toidu kallinemine. Esimese kvartaliga võrreldes läksid tarbekaubad ja teenused teises kvartalis 1,9 protsenti kallimaks, keskmisest enam mõjutas seda mootorikütuse kallinemine ning toidu ning mitmesuguste teenuste hinna tõus.