Lisa soojuse käibemaksule kiirendas inflatsiooni protsendile

Analüütikute hinnangul viis hinnad kiirele tõusule kõrgema käibemaksu rakendamine soojusenergiale ja ahjuküttele. Ainuüksi see hinnatõus seletab ligikaudu poole juulikuu inflatsioonist ning suurendab eluasemekulutusi 4,5 protsenti, ütles Eesti Panga majandusprognoosi allosakonna juhataja Martin Lindpere.

Tema hinnangul saab inflatsiooni vähendada ning majandusele nn pehmet maandumist tagada vaid siis, kui surve palgatõusule väheneb.

"Majanduse tõusulaine taandub jätkuvalt, kuid tööjõuturult tulenevad surved pole esimestele positiivsetele ilmingutele vaatamata veel kadunud. Palgakasv on endiselt ülikiire, mis tõstab nõudluse poolel ostujõudu, kuid toob pakkumise poolel täiendavaid kulusid," selgitas Lindpere. "Majanduse pehmeks maandumiseks on tööjõuturu survete taandumine hädavajalik."

"Näiteks Ameerikas tõusis soja hind 50 protsenti. Soja ja teraviljad on aga põllumajanduse alged. Tõenäoliselt võivad Eestis viljahinnad tõusta sügisel 40-50 protsenti, mis tõstab sealiha omahinda - seega sügisesi hindu ennustada on pea võimatu," märkis Horm. "Õhus on suured riskid!"

Juulis tõusid märkimisväärselt piimatoodete hinnad. Lindpere sõnul on piima ja piimatoodete 4,6protsendilise kallinemise taga osaliselt kodumaised tööjõuturu arengud, kuid teisalt ka piimapulbri hind, mis on maailmaturul hüppeliselt tõusnud.

"Piimatoodete kallinemist võis täheldada ka teistes Euroopa riikides. Seega on osa kaubagrupi inflatsiooni välismaist päritolu," arutles Lindpere.

Saaremaa Piimatööstuse juhatuse esimehe Andi Saagpaku sõnul oli joogipiima hind liiga madal. "Piima hinna tõus on tingitud hinnatõusust maailmaturul," kommenteeris Saagpakk. "Joogipiima hind siseturul oli varem liiga madal võrreldes tootjahindadega ja sellega, mida neil vaja on."

Autor: Kaisa Tahlfeld