Analüütikute hinnangul viis hinnad kiirele tõusule kõrgema käibemaksu rakendamine soojusenergiale ja ahjuküttele. Ainuüksi see hinnatõus seletab ligikaudu poole juulikuu inflatsioonist ning suurendab eluasemekulutusi 4,5 protsenti, ütles Eesti Panga majandusprognoosi allosakonna juhataja Martin Lindpere.
Tema hinnangul saab inflatsiooni vähendada ning majandusele nn pehmet maandumist tagada vaid siis, kui surve palgatõusule väheneb.
"Majanduse tõusulaine taandub jätkuvalt, kuid tööjõuturult tulenevad surved pole esimestele positiivsetele ilmingutele vaatamata veel kadunud. Palgakasv on endiselt ülikiire, mis tõstab nõudluse poolel ostujõudu, kuid toob pakkumise poolel täiendavaid kulusid," selgitas Lindpere. "Majanduse pehmeks maandumiseks on tööjõuturu survete taandumine hädavajalik."
Palgakasvu nimetas pigem positiivseks rahandusminister Ivari Padar, kelle sõnul aitab see hindade tõusu tarbijatele kompenseerida.
"Peame tänavuste ülelaekuvate tulude kasutamisel ja tuleva aasta eelarve planeerimisel käituma väga läbimõeldult ja konservatiivselt - tuleb võtta senisest veelgi rangem eelarvepositsioon, et hinnatõusu mitte rohkem takka õhutada," toonitas Padar. "Ehkki laenukasv aeglustub, võiksid pangad laenuportfellide kasvu veelgi tõsisemalt suhtuda."
SEB Eesti Ühispanga analüütiku Hardo Pajula hinnangul hakkab inflatsioon aasta lõpus langema. "Mitmed märgid viitavad sellele, et keskkond muutub pigem jahedamaks. Pangad ei anna enam nii palju laenu ja see pärsib ka inflatsiooni," kommenteeris Pajula. "Kipun arvama, et lähikuudel inflatsioon veel tõuseb, kuid aasta lõpus hakkab langema."
Kõige rohkem kasvasid eluasemekulud, tugevalt tõusid ka toiduainete ja mittealkohoolsete jookide hinnad.
"Hinnad saavad korraga tõusta vaid siis, kui on liikvel palju raha. Kõige rohkem on inflatsiooni tõuganud tagant laenukasv, mis on nüüd pidurdumas. Kui majandusaktiivsus langeb, siis pidurdub ka inflatsioon," lisas Pajula.
Rakvere Lihakombinaadi juhi Olle Hormi sõnul on konkurentsitihedal Eesti turul toiduainete 5-6protsendiline hinnatõus eeldatav, kuid sügisesi hindu on võimatu ennustada.
"Meie toodete hinnad on aastaga tõusnud 5,5 protsenti. Kui arvestada, et meie ettevõtte üldkulud kasvavad aastas 20-25 protsenti palgakulu ja sisseostetavate teenuste kasvu võrra, võib eeldada toidukaupade hindade kasvu samas tempos inflatsiooniga," kommenteeris Horm.
Suureks probleemiks kogu maailmas ja Euroopas võib Hormi sõnul pidada seda, et esimest korda ajaloos on energeetika hakanud mõjutama toiduainete hindu.
Hetkel kuum
Omanike seas ka LHV eksjuht ja kaasasutaja
"Näiteks Ameerikas tõusis soja hind 50 protsenti. Soja ja teraviljad on aga põllumajanduse alged. Tõenäoliselt võivad Eestis viljahinnad tõusta sügisel 40-50 protsenti, mis tõstab sealiha omahinda - seega sügisesi hindu ennustada on pea võimatu," märkis Horm. "Õhus on suured riskid!"
Juulis tõusid märkimisväärselt piimatoodete hinnad. Lindpere sõnul on piima ja piimatoodete 4,6protsendilise kallinemise taga osaliselt kodumaised tööjõuturu arengud, kuid teisalt ka piimapulbri hind, mis on maailmaturul hüppeliselt tõusnud.
"Piimatoodete kallinemist võis täheldada ka teistes Euroopa riikides. Seega on osa kaubagrupi inflatsiooni välismaist päritolu," arutles Lindpere.
Saaremaa Piimatööstuse juhatuse esimehe Andi Saagpaku sõnul oli joogipiima hind liiga madal. "Piima hinna tõus on tingitud hinnatõusust maailmaturul," kommenteeris Saagpakk. "Joogipiima hind siseturul oli varem liiga madal võrreldes tootjahindadega ja sellega, mida neil vaja on."
Autor: Kaisa Tahlfeld