Ilm ja nõudlus löövad toiduhinnad lakke

Artikkel

- Uudised
- Tõnis Arnover
- 16. august 2007 kell 22:00
Kuula
Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.
Ilm ja nõudlus löövad toiduhinnad lakke
Maailma toiduhindade tõus on paljude tegurite koosmõju tagajärg. Mitmel pool - Lõuna-Euroopas ja Austraalias - valitsev põud on kergitanud teravilja hinda lühikese ajaga veerandi võrra. Oma osa mängib ka see, et toiduteravilja kasvatamine on biokütuste tootmise kasvu tõttu vähenenud.
Lääne-Euroopa vägevad sajud on sundinud loomi tänavu suvel rohkem laudas hoidma kalli sööda peal, mis on mõjutanud piima hinda. Näiteks toiduteravilja hind on maailmaturul praegu viimase 11 aasta kõrgeim. Samal ajal kasvab Hiinas, kus peaminister õhutab lapsi piima jooma, piimanõudlus 15-20 protsenti. Et jõukamaks muutuvate Hiina jt suurte arenevate riikide turg on lõputu, siis on pakkumise ja nõudluse vahekord paigast ära.
See on üks põhjus, miks möödunud sügise ja kevade vahel tõusis maailmaturul piimapulbri, juustu ja või hind ligi poole võrra. Nõudlus on nii suur, et isegi ELi paha mainega interventsioonivarude laod on müüdud täiesti tühjaks, mida ei ole ELi ühtse põllumajanduspoliitika kogu 43aastase ajaloo jooksul kordagi juhtunud. Veel kaks aastat tagasi seisis ELi ladudes 250 miljonit tonni võid.
ELi suurimal piimatootmismaal Saksamaal on piima tootmishind kerkinud eelmisest aastast 30 protsenti. Saksa piimatootjate liit on sel aastal ennustanud, et osa piimatooteid, nagu või, võib tänavu kallineda kuni 50 protsenti. Saksamaal endal on hinnatõusuruumi, sest nõrga kodumaise nõudluse tõttu on seal piimatoodete hinnad 87 protsenti ELi keskmisest. Kuid seda korvab Saksamaa järjest kasvava ekspordiga Ida-Euroopasse ja Aasiasse.
Suurbritannia suurim piimatootja Dairy Crest, mille käes on 29 protsenti riigi piimaturust, hoiatas sel kuul, et sajuse suve mõjul tõuseb sügisel piima hind umbes 15 protsenti.
Briti-Hollandi toiduainekontsern Unilever teatas, et kallinevad toiduõli ja piim suurendavad tema kulusid tänavu 9,4 miljardi krooni võrra. See kergitab paratamatult osa toodete, nagu margariin, hinda. Itaalia pastatootjate liit hoiatas, et duurumnisu vähesuse tõttu tõuseb sel sügisel kodumaise pasta hind viiendiku võrra.
Soome põllumajandusministeeriumi andmeil on tänavu rukkitonni hind enne lõikust 160 eurot, mullusest on see 30 eurot kõrgem.
Rootsi arvestab, et kallis teravili hakkab mõjutama leiva, liha, muna ja piima hinda. Näiteks seakasvatajate kulud on teravilja mõjul tänavu 20-30 protsenti suurenenud.
Euroopa Liidu tarbijaid on hinnatõusu eest seni üsna hästi kaitsnud tugev euro.
Kuna enamik toiduainete maailmaturuhindu on dollarites, siis euro tugevnemine tänavu 4 protsenti dollari suhtes on eurooplastele hinnatõusu pärssinud.
Kuid paratamatult kerkivad hinnad ka ELis ja see kiirendab inflatsiooni, mida Euroopa Keskpank (EKP) teraselt jälgib. Seetõttu analüütikud üldiselt ei kahtle, et EKP tõstab septembri algul jälle intressi.
Teisalt on kõrged toiduainehinnad võimaldanud ELil kärpida mõningaid subsiidiume. Eelkõige piimatoodete vallas, kus ELi hinnatase on maailma omast kõrgem. Nii lõpetab EL talunikele hüvitiste maksmise, mis pidi ergutama neid valmistama madalama ekspordihinnaga tooteid. Põhjuseks maailmaturu hindade kasv.
Hetkel kuum