Padar, parem karda kui kahetse

Peaminister Andrus Ansipi ootus täitus - rahandusministeeriumi uus majanduskasvu prognoos tuli konservatiivne. Kas just "traditsiooniliselt", kuid igatahes on see kevadisest realistlikum - tänavuseks 9,2 protsendi asemel 8,1 ja tulevaks aastaks 8,3 protsendi asemel 7,3. Probleem ei ole aga prognoosi asendis skaalal liigse optimismi ja liigse pessimismi vahel, vaid selles, millised järeldused teeb rahandusministeerium neist numbritest ning seejärel omakorda valitsus.

Praegu on suhtumine Äripäeva meelest igatahes vastutustundetu - prognoosi langetati, ent lisaeelarve tuleb tänavu niikuinii ning järgmise aasta eelarve mahtu hoopis suurendatakse, seni arvestatud 90,6 miljardilt kroonilt 96,2 miljardile. Ehk õhu väljalaskmise asemel pumbati seda hoopis juurde.

Rahandusminister Ivari Padar (SDE) ütles eile uut prognoosi tutvustades, et riigi rahanduse pärast pole vaja kellelgi muretseda - tänavu laekuvad eelarvetulud jõudsalt ning tuleval aastal on samuti kasutada rohkem raha, kui kevadel planeeriti.

Äripäeva toimetus muretseb küll, sest see jutt meenutab kangesti samalaadset juhtu meie lähiminevikust. Nimelt pani ka koonderakondlasest peaminister Mart Siimanni valitsus kokku optimistliku eelarve siis, kui majandus jahtuma hakkas, aastaks 1999. Järgmine, peaminister Mart Laari valitsus oli sunnitud tegema negatiivse lisaeelarve, et tulud- kulud tasakaalu saada ja elu riigis seisma ei jääks.

Majandus on aasta algusest peale kasvukiirusel tuure maha võtnud, teises kvartalis tuli kahe ja poole aasta madalaim kasvunäitaja, senise 10-12 protsendi asemel 7,3.

Rahandusministeerium ootab nii hindade kui palkade kiire tõusu jätkumist ning Euroopa Liidu keskmisele lähenemist, sellest ka optimistlikuma liini valimine - eeldusel, et maksutulude laekumine suureneb samas taktis.

Toimetus ei oleks selles nii sada protsenti kindel - hinnatõus on mõnes sektoris juba pidurduma hakanud, kinnisvara näiteks.

Praegu peaks valitsus just konservatiivsem olema. Ehk mitte nägema ees ainult roosat tulevikku, vaid olema valmis erinevateks tulevikeks, nagu soovitab Mait Raava kõrvalveerus ettevõtjatele. Raava viitab ettevõtete kogemusele - edukamateks on osutunud need, kel on tagataskus valmis nii roosa kui ka must stsenaarium.

Niisamuti on riigiga. Ülemäära ilusaid numbreid pärast väiksemaks kirjutada on palju valusam kui tasakaalukamale eelarvele lisaeelarvet teha. Parem karta kui kahetseda - sellest põhimõttest peaks valitsus toimetuse meelest täna juhinduma.

Autor: ÄP