Pikapäevarühm sisustab koolijütsi aega

Kevadel leppisid koolijuhid ja Tallinna linnavalitsus kokku, et algaval kooliaastal muutub pikapäevarühmade korraldamine pealinna koolidele kohustuslikuks. Tõsi küll, mitme kooli õppealajuhatajad kuulevad taolist uudist alles ajakirjanikult.

Tallinna Gustav Adolfi Gümnaasiumi algõpetuse õppetooli juhataja Tiivi Pikhofi sõnul on nende koolis pikapäevarühm tegutsenud kogu aeg ja olnud väga populaarne. "Soovijaid oli alati mitu korda rohkem kui kohti," räägib Pikhof. Ta toob näiteks enda 1. klassi, kus 28 lapsest käis pikapäevarühmas 21.

Eelmisel aastal alustas tööd GAGi Koolituskeskus, mille juures tegutseb ka kogupäevakool, mis kujutab endast tasulist pikapäevarühma. Üks kuu seal maksab lapsevanemale 1250 krooni.

"Piret hakkab septembrist tööle kooli lähedal ja oleme plaaninud, et vajadusel saab tüdruk aeg-ajalt tema töö juures olla, teinekord läheksin mina talle kooli vastu," räägib Priit Pajusaar. "Aga kui pikapäevarühm tehtaks, oleks sellest suur abi. Liisa Piret käib ETV laulustuudios ning pikapäevarühmas saaks ta enne kooriproovi aega parajaks teha."

Kevadel otsustas Tallinna haridusamet koostöös Tallinna koolijuhtide ühendusega, et sellest sügisest peavad olema pikapäevarühmad avatud kõigis koolides.

Abilinnapea Kaia Jäppineni sõnul ootab ühiskond koolidelt juba ammu palju enamat kui vaid hariduse andmist. Linna eelarvest on ühiskonna ootustele vastamiseks igale koolile eraldatud rahalisi ressursse keskmiselt kahe ametikoha rahastamiseks, mis tähendab, et olenevalt soovijate arvust saaks igas koolis tegutseda kaks 30 lapsega pikapäevarühma kuus tundi päevas. Rohkem raha eraldatakse ka huvitegevuseks koolide juures, et algklassilapsed ei peaks huviringi sõitma linna teise otsa.

Eelmisel aastal tegutsesid pikapäevarühmad Tallinnas 53 koolis. Statistikat, palju lapsi on igal aastal pikapäevarühmas käinud, tehtud ei ole, kuid hinnanguliselt julgeb Jäppinen väita, et huvi selle vastu on viimase viie aasta jooksul oluliselt suurenenud.

Pikapäevarühmade vajalikkust on tähele pandud ka riiklikul tasemel. Sellest õppeaastast käivitub haridusministeeriumi pikapäevakoolide pilootprojekt, kuhu laekus 143 avaldust kõigist maakondadest, üle Eesti. Projekti pääses 54 kooli. Võrreldes seniste pikapäevarühmadega, peaks pilootprojektis osalevad koolid pakkuma pärast tundide lõppu mitmekesisemat tegevust ja olema pikema tööajaga.

Omavalitsuste asemel rahastab pilootprojekti pikapäevarühmi riik.

Tallinna Järveotsa Gümnaasium on üks projektis osalev kool. Direktor Siret Paasmäe loodab, et tänu projektis osalemisele saavad nüüd ka vanemate klasside õpilased pärast tunde koolis sisukalt aega veeta.

Varem mahtusid pikapäevarühma ainult 1. klassi jütsid. Direktor on nõu pidanud nii õpetajate kui ka lapsevanematega ega kahtle, et soovijaid pikka päeva jätkub ka vanematest klassidest.

Projekti kaudu riigilt tuleva rahaga plaanib Järveotsa Gümnaasium laiendada sportimisvõimalusi ja avada rahvatantsurühma.

Lisaks algklassilastele turvaliseks hoiukohaks olemisele võiksid pikapäevarühmad luua vanemate klasside õpilastele vaba aja veetmise võimalusi.

Samal ajal kui õhtuti täituvad õpilastega kaubakeskused ja bussijaamad, on paljud hästisisustatud koolimajad päeva teises pooles tühjad ja kasutamata.

Haridusministeeriumi põhihariduse peaeksperdi Merike Mändla sõnul ongi pikapäevarühma üks eesmärk laste koolipäevajärgse, õhtuse vahetuse puhul ka -eelse aja sisustamine.

Eriti oluliseks peab Mändla pikapäevarühmi huvitegevuse pakkujatena maapiirkondades, sest seal on võimalused huvitegevuseks väiksemad kui linnades.