- OMX Baltic−0,08%302,85
- OMX Riga0,05%869,91
- OMX Tallinn−0,29%1 989,15
- OMX Vilnius0,16%1 197,64
- S&P 500−0,07%5 659,91
- DOW 30−0,29%41 249,38
- Nasdaq 0,00%17 928,92
- FTSE 1000,27%8 554,8
- Nikkei 2251,56%37 503,33
- CMC Crypto 2000,00%0,00
- USD/EUR0,00%0,89
- GBP/EUR0,00%1,18
- EUR/RUB0,00%92,81
- OMX Baltic−0,08%302,85
- OMX Riga0,05%869,91
- OMX Tallinn−0,29%1 989,15
- OMX Vilnius0,16%1 197,64
- S&P 500−0,07%5 659,91
- DOW 30−0,29%41 249,38
- Nasdaq 0,00%17 928,92
- FTSE 1000,27%8 554,8
- Nikkei 2251,56%37 503,33
- CMC Crypto 2000,00%0,00
- USD/EUR0,00%0,89
- GBP/EUR0,00%1,18
- EUR/RUB0,00%92,81
Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine
Katkistest pudelitest uut rannaliiva
Sa astud mööda liivaranda, mis koosneb
klaasist. See näeb välja nagu liiv, aga sätendab päikeses pisut säravamalt.
USA Florida liivarandu ohustab pidevalt erosioonioht, nii on Browardi maakond võtnud appi vana klaasi, mis purustatakse väikesteks graanuliteks ning segatakse tavalise rannaliivaga. Seejärel laotatakse klaasi ja liiva segu randades kohtadesse, kust erosioon on liiva minema uhtnud, vahendas Physorg.
Idee toetajad rõhutavad: kõik on looduslik, sest liiv on klaasi peamine koostisosa.
"Me toome tooraine tagasi oma loomulikku keskkonda," ütles Browardi maakonna jäätmekäitlusspetsialist Phil Bresee.
"Me vähendame prügimägedele ladustatava kraami hulka ning saame materjali, millega kindlustada oma randu," lisas Paden Woodruff maakonna keskkonnakaitse talitusest.
Browardi maakonnas toob liivarandadega seotud äritegevus aastas sisse ligi miljard USA dollarit. Tavaliselt täidetakse uhutud liivarandu ookeanipõhjast ammutatud liivaga, alates 1970ndatest aastatest on Browardis kaldale toodud 13 miljonit tonni liiva.
Kuid seoses sellega, et korallrahude kaitsenõuded on karmistunud, kummitab randu liivanappus. Samuti kerkivad liiva hinnad koos ehitus- ja kütusehindade tõusuga. Liiva ammutamiseks tuleb minna kaldast aina kaugemale.
2005. aastal maksis 2,6 miljoni tonni liiva kaldale pumpamine 45 miljonit dollarit. 1991. aastal läks kalda kindlustamiseks vaja 1,3 miljonit tonni liiva, toona maksis see 9 miljonit dollarit.
Paraku ei luba ainuüksi maakonna klaasijäätmed probleemile lahendust. Aastas tekib neid 15 600 tonni, sellest liiva asendamiseks ei piisa, küll saab kindlustada kõige erosiooniohtlikumaid piirkondi.
Enamus Browardi piirkonna ligi 40-kilomeetrisest liivarannast on erosiooni tõttu kriitilises seisus ning veerand Florida ligi 2200-kilomeetrisest rannikust on samas seisus. Randade taastamisele kulub Floridas aastas ligi 900 miljonit Eesti krooni.
Idee liiva klaasijäätmetega asendada on pärit Californiast, kus 1949. aastast alates heideti prügi kaljult ookeani. Orgaaniline materjal lagunes aegade jooksul, klaas purunes ning muutus pehmeks. Kohalikud tunnevad piirkonda Glass Beachi (Klaasirand) nime all.
Klaasijäätmeid on ranna täitmiseks kasutatud ka Uus-Meremaal Lake Hoodis ning Kariibi mere saarel Curacaol.
Hetkel kuum
Seni pole veel teada, kui palju läheb klaasijäätmete randa laotamine maksma ning kas asjast üldse asja saab. Seni on Browardi maakond ainuüksi uuringutele ja katsetustele kulutanud ligi 7 miljonit Eesti krooni.
Klaasi ja liiva segu katsetatud ühel väikesel rannaribal, saamaks teada, kuidas mõjutavad seda kuumus ja niiskus. Samuti on tehtud laborikatseid, millest selgus, et loomad ja mikroorganismid ei tee klaasliival tavalise liivaga võrreldes mingit vahet. Järgmisena on kavas katsed surfialas.
Samas on neidki, kes leiavad, et klaasi randa toomine võib kaasa tuua ettenägematuid tagajärgi. Ühe sellise katse tulemused on tänini pinnuks silmas - 1970ndatel lasti ookeanipõhja üle 700 000 autokummi, et kiirendada korallirahude moodustumist. Nüüd kulutab maakond miljoneid, et neid sealt ära koristada, sest kummid muutusid pehmeks, liiguvad põhjas edasi ning ohustavad looduslikke korralirahusid.
Enimloetud
1
5
6
Kristen Michal: “Kui keegi tahab, võib ta arutada, kas see on pikk või lühike vaade.”
Viimased uudised
18 akadeemilist tundi, millest 16 tundi auditoorset tööd ja 2 tundi iseseisvat kodutööd
Hetkel kuum
Alkoholiregister kaob, töötervishoiu nõudeid vähendatakse
Kristen Michal: “Kui keegi tahab, võib ta arutada, kas see on pikk või lühike vaade.”
Liitu uudiskirjaga
Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.
Podcastid
Tagasi Äripäeva esilehele