Keskaegne Euroopa tunnistas homode tsiviilpartnerlust

"Läänelik peremudel on olnud palju varieeruvam, kui paljud inimesed tänapäeval arvavad," kirjutab Tulchin ajakirja Journal of Modern History septembrinumbris. "Lääne õigussüsteem lubas minevikus mitmesuguseid peremudeleid."

Näiteks leidis ta Prantsusmaalt 15. sajandist pärit lepinguid, mis käsitlesid nähtust nimega affrerement, tõlkes vendlus. Samasuguseid lepinguid oli keskaegses Euroopas mujalgi, ütles Tulchin.

Lepingus tõotasid "vennad" elada koos, jagades "un pain, un vinm et une bourse" (prantsuse keeles üks leib, üks vein ja üks rahakott). Ühine rahakott tähendas, et paari oli ühine vara. Nagu tollased abielulepingud nii kinnitas ka vendluslepingud notar ning tunnistajad, kirjutas Tulchin.

Samasuguseid lepinguid võidi sõlmida ka olukordades, kus lihased vennad jäid koos elama vanematelt päritud majapidamisse.

Kuid neid lepinguid ei sõlmitud mitte üksnes sugulaste vahel. Neil puhkudel olid lepingupartneriteks vallalised mehed. Tulchini väitel on need lepingud "piisav tunnistus, et vendlased kasutasid vendluslepinguid selleks, et ametlikustada samasoolisi armusuhteid."

"Ma oletan, et mõned neist suhetest olid seksuaalsuhted, aga mitte kõik," ütles Tulchin. "Kumbagi ei saa enam tõestada ning see ei oma ka enam tähtsust, mõistmaks tolleaegseid mõtteviise. Nad armastasid üksteist ning kogukond aksepteeris seda."