Raha-show: kuskil on alati pulliturg

"Ameerika tippsajand oli 20. sajand. 21. sajandil läheb USA majandusel ja aktsiaturgudel küll hästi, kuid on terve hulk piirkondi, millel läheb veel paremini," nentis Fidelity Investmentsi tegevjuht Bruce Johnstone, kes soovitas igal investoril juba täna mõelda, kuidas sellest kasvust osa saada.

Johnstone'i soovitus on otsida maailmas aktsiaturgusid, mis seisavad võimalikult kindlalt kolmel sambal - kasvavad ettevõtlustulud, mõistlik hindamine (valuation) ning madal inflatsioon ja intressimäärad.

Praegu paigutab raha globaalsetele aktsiaturgudele vaid 13 protsenti USA investoritest ja ainult kümnendik USA pensionifondide varadest on välismaistes aktsiates.

Johnstone seevastu on paigutanud oma isiklikust pensioniportfellist välisaktsiatesse ligi kaks kolmandikku. Tegemist on mehega, kelle nõuannet tasub kuulata - investeerimisfirma Fidelity ajaloo edukaimaid fondijuhte teenis aastatel 1971-1990 Fidelity Equity-Income Fundi eesotsas aastas keskmiselt 14,2protsendilist tootlust, samas kui S&P 500 tootlus oli keskmiselt 10,8 protsenti.

Sarnaselt Johnstone'iga soovitas pilgu Ameerikast kaugemale pöörata ka Templeton Global Equity Groupi jaekaubandusportfellide juht Jeffrey Everett. "Kiigata tasub sinna, kuhu keegi teine ei vaata," soovitas Everett. "Ja globaalne investor leiab rohkem kive, mille alla veel pole vaadatud."

Globaalsed aktsiaturud on USA indeksitest viimastel aastatel kõvemini tõusnud - mullu jäi USA aktsiaturg kasvult maailmas vaid tagasihoidlikule 54. kohale. Eksperdid ennustavad sama trendi jätkumist.

Jeffrey Everett tõi välja, et kui USAs on viimase viie aasta pulliturul tootluse kasv olnud 26 protsenti, siis mujal maailmas tervelt 77 protsenti. Järgmisel aastal ennustatakse S&P 500 indeksile 16protsendilist tõusu, samas kui näiteks Ladina-Ameerika peaks tõusma 36 protsenti.

Sama pildi annab ka pilk dividendituludele: kui USAs on keskmine dividenditootlus 1,8 protsenti, siis mujal keskmiselt 2,7 protsenti. Samuti on müüt see, et välisturud on Ameerika väärtpaberiturgudest ebastabiilsemad. Templetoni statistika näitab, et väljaspool USAd asuvad aktsiaturud on hoopis 40 protsenti vähem volatiilsed.

Üheks põhjuseks, miks investeerida arenevatele turgudele, on suured palgavahed. "Kui pool maailma elanikkonnast teenib päevas vähem kui kaks USA dollarit ning samas moodustavad tööjõukulud tüüpilise USA ettevõtte kuludest tervelt 70 protsenti, siis on selge, et raha liigub suures osas sinna, kus tööjõud odavam," rääkis Bruce Johnstone.

Just tööjõu aspekti rõhutas oma ettekandes ka DWS Scudderi asepresident Erin Doyle, kes kõneles Venemaa ja Ida-Euroopa atraktiivsusest. Doyle viitas sellele, et näiteks Leedus moodustasid tööjõukulud veel paar aastat tagasi vaid neljandiku eurotsooni omadest. "Praegu veel kestab olukord, kus kõik võidavad madalatest tööjõukuludest," sõnas Doyle. Samas nentis ta, et Ida-Euroopas ostavad investorid täna juba pigem stabiilsust kui kasvu.

Eelmisel aastal kehvasti esinenud Venemaa aktsiaturu suhtes oli enamik juhtivaid investeerimiseksperte positiivselt meelestatud, kuigi poliitilised riskid ei jäänud kellelgi mainimata.

Üheks nõuandeks investoritele oli mitte piirduda traditsioonilisel kombel Vene energeetikasektoriga, vaid püüda teenida tulu sealse kasvava tarbijaskonna laienenud võimalustest.

Spetsialistide sõnul langeb Venemaal investeeringute osas nafta tähtsus ja tõuseb kaubandussektori ning teenustesektori osakaal.

USA investeerimisekspertide ennustused praeguse laenukriisi kestvuse ja tagajärgede suhtes olid reeglina negatiivsed.

Ajakirja Kiplinger's Personal Finance peatoimetaja Knight Kiplinger ütles, et tormised ajad pole veel kaugeltki möödas, sest riskantsete laenude kriis alles süveneb.

Fidelity juhi Bruce Johnstone'i hinnangul on tegu klassikalise mulliga, millest väljumine võtab aega. "Need, kes arvavad, et asi laheneb 2008. aasta märtsiks, peavad küll pilves olema," sõnas Fidelity juht, kelle hinnangul lihtsasti kättesaadav raha on minevik.

45 protsenti mullu välja antud eluasemelaenudest nõudis vähem kui 5protsendilist omaosalust - ning täna on nende inimeste kinnisvara väärtus väiksem kui see, mis nad pangale võlgnevad. "Ärme ennast lollita, me oleme kõrvuni võlgades," meenutas Johnstone.

Sama signaali saatis ka Stifel Nikolausi turustrateeg Joseph Battipaglia, kelle meelest asjad lähevad veel halvemaks. "Praegused hinnad veel ostjaid ei meelita ning need ajad, kui müüjad meelt hakkavad heitma, on alles ees," ennustas ta.

Õhu väljalaskmine USAs vähemasti siiski käib. 19. juulil saavutatud kõrgtasemest on Ühendriikide börsiindeks Standard & Poor's 500 järgi andnud 6,5 protsenti.

Samas, mõnel pool on mullist õhu väljalaskmine alles algamas. Näiteks Hiina Shanghai börsiindeks, mis eile langes 4,7 protsenti, on 19. juulist saadik ikkagi 31 protsenti plussis.

Kuigi eksperdid soovitasid USA asemel pöörata pilgud arenevate turgude poole, võib see näiteks Hiina puhul olla vägagi riskantne.