Kui 2 + 2 ei olegi 4

45? Eksite. Aga sama eksimuse teevad tarbijad tihti. Õige vastus - hind langeb 40 protsenti.

Ajakirja Journal of Consumer Research oktoobrinumbris ilmub artikkel uuringu kohta, milles püüti saada selgust, miks arvavad tarbijad, et topelthinnalangused on paremad kui üks kord samavõrra langenud hind.

"Kauplused kasutavad tihti kahekordset hinnaalandust, et ostjate tähelepanu võita," kirjutasid Miami ülikooli teadlane Haipeng Chen ja Minnesota ülikooli teadlane Akshay Rao.

Uuringud on näidanud, et isegi matemaatikaõpetajad satuvad tihti protsentarvutusega hätta.

Teadlased küsitlesid ülikoolide üliõpilasi ning 59 protsenti tegi kohe arvutusvea - liitis kaks protsenti omavahel automaatselt kokku. Vaid iga neljas tudeng andis õige vastuse.

Seejärel püüdsid teadlased tudengeid rahaga innustada ning pakkusid ühes rühmas iga õige vastuse eest kaks dollarit. See parandas tulemusi - vaid 26 protsenti valesid vastuseid. Rühmas, kus raha ei jagatud, oli vigu 44 protsenti.

Eksmusi oli vähem, kui lahendatav probleem oli lihtsam või vastus oli silmapaistvalt ebaloogiline.

Näiteks tegid tudengid vähem vigu, kui kauba alghind oli 100 dollarit. Teises rühmas, kus alghind oli 80 dollarit, oli rohkem valesid vastuseid.

Samuti palusid teadlased katsealustel leida lahendus olukorrale, kus esimene hinnalangus oli 70 protsenti ning sellele lisandus veel 45 protsenti. Need, kes need kaks numbrit kokku liitsid, said hinnalanguseks 115 protsenti. Need, kes pidid samade protsentidega arvutama bensiinihinnatõusu, eksisid vähem, sest loogika ei lubanud neil protsenti automaatselt kokku liita.

"Arvutusvead võivad mõjutada inimeste otsustusi väga tihti ning selliste vigade majanduslik mõju tarbija heaolule on märkimisväärne," lisasid Chen ja Rao.