• OMX Baltic0,22%300,68
  • OMX Riga0,06%893,52
  • OMX Tallinn0,12%2 071,16
  • OMX Vilnius0,3%1 206,04
  • S&P 5000,83%6 279,35
  • DOW 300,77%44 828,53
  • Nasdaq 1,02%20 601,1
  • FTSE 1000,00%8 822,91
  • Nikkei 2250,06%39 810,88
  • CMC Crypto 2000,00%0,00
  • USD/EUR0,00%0,85
  • GBP/EUR0,00%1,16
  • EUR/RUB0,00%92,73
  • OMX Baltic0,22%300,68
  • OMX Riga0,06%893,52
  • OMX Tallinn0,12%2 071,16
  • OMX Vilnius0,3%1 206,04
  • S&P 5000,83%6 279,35
  • DOW 300,77%44 828,53
  • Nasdaq 1,02%20 601,1
  • FTSE 1000,00%8 822,91
  • Nikkei 2250,06%39 810,88
  • CMC Crypto 2000,00%0,00
  • USD/EUR0,00%0,85
  • GBP/EUR0,00%1,16
  • EUR/RUB0,00%92,73
  • 19.09.07, 12:43
Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine

Põrgu maa peal – Sumqayit

Mõne päeva eest tunnistati Kaspia mere ääres asuv Aserbaidžaani sadamalinn Sumqayit (venepäraselt Sumgait) taas maailma üheks kõige saastunumaks kohaks. Vaatame lähemalt, milliste jõupingutustega selline tiitel saavutati.
Olid ajad, kui aserid olid Sumqayiti üle tõeliselt uhked. Mitte kusagil mujal terves Nõukogude Liidus ei olnud võrreldaval alal nii palju erinevaid keemiatööstusettevõtteid. Väga paljud toodetud kemikaalidest on aga inimesele äärmiselt mürgised. Paljudes tehastes töötasid inimesed maksimaalselt kümme aastat – rohkemaks ei jätkunud tervist. Vähki haigestumus on selles ligi 300 000 inimesega linnas 51 protsenti kõrgem kui mujal Aserbaidžaanis.
Nõukogude ajal inimestele probleemi tõsidusest adekvaatset infot ei antud. Tervist kahjustava töö eest saadi lihtsalt ekstrakogus piima ja juustu.
Osaline nimekiri Sumqayitis toodetust: alumiinium, antifriisid, butadieen, pesusooda, DDT, epikloriin, etüülbensool, etanool, glütseriin, heksakloriid, lubi, lindaan, polüetüleen, naatriumkloriid, teras, sterool, superfosfaadid, pesupulber.

Artikkel jätkub pärast reklaami

Enne Teist maailmasõda oli Sumqayit väike mõnetuhande inimesega asula. Peagi hakkas ta aga kiirelt laienema. Kui linna planeerima hakati, loodi elumajade ja tehaste vahele kilomeetrine puhvertsoon, kuid tegelikult pidanuks selle laius olema vähemalt 12 kilomeetrit.
Jäätmekäitlusele mõistagi erilist rõhku ei pandud. Ümbertöötlemisele kuulus vähem kui kolmandik jäätmeist. Ülejäänu lasti Kaspia merre ja atmosfääri. Kaspia rannikul tekkis reostuse tagajärjel 25-kilomeetri laiune eluta ala. Tahked ja kohati ülimalt ohtlikud jäätmed viidi lihtsalt prügimäele.
Nukraks vaatamisväärsuseks on linna surnuaias olev eraldi osa, kuhu maetakse väikelapsi. Mitte kusagil mujal Aserbaidžaanis ei sure nii palju lapsi enne esimest sünnipäeva. Paljudel neist on rasked väärarengud.
Viimase paarikümne aasta jooksul on mitmed ohtlikud tehased suletud, kuid juba tekitatud reostuse likvideerimine on tohutult keeruline ülesanne, millega on ilmselt lihtsam ja odavam mitte tegeleda.

Seotud lood

Äriplaan 2026

Äriplaan 2026

Uurime välja Eesti majanduse arengusuunad 2026. aastal, et ettevõtjatel ja tippjuhtidel oleks, millele tuginedes järgmist aastat planeerida.

Kas eksport ja kaitsetööstuse areng võiksid Eesti majandusele uue käigu sisse aidata? Kuidas näevad Põhjamaade ettevõtjad ja tippjuhid Eesti võimalusi rahvusvahelisel areenil ning kas nad plaanivad siia investeerida? Kuhu investeerivad ning millele tõmbavad pidurit Eesti ettevõtjad? Missugune on riigi äriplaan 2026. aastaks? Kõigile nendele küsimustele saad vastuse 17. septembril Eesti mõjukaimal majanduskonverentsil Äriplaan!

Enda kogemust tulevad Eestisse jagama ülemaailmse ulatusega Rootsi masina- ja metallitööstusettevõte Hanza AB asutaja ja tegevjuht Erik Stenfors ning Telia Company president ja tegevjuht Patrik Hofbauer.

  • Toimumisaeg:
    17.09.2025
  • Alguseni:
    2 k 12 p 13 t
  • Toimumiskoht:
    Tallinn

Hetkel kuum

Podcastid

Tagasi Äripäeva esilehele