Erakondade rahaasjad ikka segased

"Neli aastat tagasi rõhutasin, et juriidiliste isikute annetuste keelamise asemel oleks tulnud pearõhk panna erakonna rahastamise läbipaistvusele ja kontrollile. Vastasel korral mõjutavad üksikute majandushuvid poliitilist tahet tulevikus endise jõuga, aga tunduvalt varjatumalt. Nõrkade kontrollimehhanismide ning auklike regulatsioonide tõttu ei täida erakonnaseadus seatud eesmärke," rääkis Jõks.

"Ükskõik, milline riigikohtu otsus ka ei tule - erakonna rahastamise kontroll vajab kaasajastamist," täiendas Jõks.

Jõksi arvates võiksid erakonnad üksmeelselt rahastamise suhtes tegutseda. "Teen siinkohal ühe sinisilmse, kuid mitte utoopilise ettepaneku. Eelnõu erakonna rahastamise kontrolli tugevdamiseks võiksid algatada kõik riigikogus esindatud erakonnad ühiselt," ütles Jõks.

Jõks tuletas meelde ka riikliku järelevalve vajadust vee- ja jäätmemajandusele. "See võib esmapilgul tunduda vähetähtis, kuid iga nädal minu lauale saabuvad kaebused on tõsine signaal," ütles Jõks.

Õiguskantsler tõi näiteks kohtupraktika, mille järgi ei saa vee hinda, mis kehtestatakse kohaliku omavalitsuse volikogu määrusega, halduskohtus vaidlustada. Ja seda olukorras, kus põhiseadus ühemõtteliselt sätestab, et igaühel on oma õiguste rikkumise korral õigus pöörduda kohtusse.

"Ühes teises avalduses küsis kaebuse esitaja omavalitsuse jäätmekäitlejaga sõlmitud lepingule tuginedes, kas Eesti Vabariigi konstitutsioonist tuleneb jäätmekäitlejale selline põhiõigus nagu õigus prügile," ütles Jõks.

Jõks tõi ka välja, et kohaliku omavalitsuse pädevus jäätmevedu korraldada ei tähenda ainult õigust jäätmeveo eeskirju kehtestada. "Jäätmekäitlemise ja veemajanduse hinnakujunduses ei räägi hetkel kaasa ega ei teosta järelevalvet ükski riiklik ametkond. Selline olukord ei ole põhiseadusega kooskõlas," nentis Jõks.

Autor: ÄP