Priit Aimla • 11. oktoober 2007
Jaga lugu:

Retro

Õllelauas istuvad tuntud sõnakunstnik Petrosjan ja laulja Utjossov. Viimane kurdab, et talle tuli postimajja panderoll, aga ei anta passita kätte, pass aga seisab vastavas asutuses Bulgaaria viisa vormistamiseks. Petrosjan lohutab teda looga Itaaliast. Läinud Caruso panka suurt summat võtma. Kah polnud dokumenti. "Kas te ei usu, et ma olen Enrico Caruso?" imestanud tenor. Pangatöötaja vastu: "Usun, kui suudate tõestada." Enrico võtnud poosi sisse ja esitanud "Oo, sole mio!" "Loomulikult - Caruso," ulatanud rahul ametnik talle raha. Utjossov kiidab: "Hea! Ütlen ka, et olen Utjossov. Ja kui ametnik ei usu, esitan ühe kuulsa Odessa merelaulu." Tegi nii. Ametnik noogutab: "Jah, Caruso te küll ei ole..."

Jaga lugu:
Hetkel kuum