Pidev hooldamine annab õlisüsteemile pika eluea

Tavaliselt asendatakse kasutatud õli uuega ning vahetatakse süsteemisisesed õlifiltrid. Mõnikord pestakse ka õlipaaki, teinekord kogu süsteemi. Tegutsetakse seadme passis kirjapandule vastavalt, sageli ka õli värvi ja lõhna järgi. Loomulikult on ettevõtteid, kus tehakse korrapäraselt õlianalüüse ning suuremates ettevõtetes on selleks õlilaborid. Enamasti kasutatakse aga õlimüüjate või sõltumatute õlilaborite teenust.

Kõik, mis liigub, kulub ja määrdub. Õlisüsteemis tekkivad mehaanilised osakesed, vesi (niiskus) ja oksüdeerumisjäägid (nn pehmed osakesed) mõjuvad süsteemi osade ja õli enda tööeale hävitavalt. 80% rikkeist on põhjustatud just neist tegureist.

Mehaanilised osakesed tekivad süsteemi koostisosade liikumisest põhjustatud kulumise ning välissaaste tõttu. Õlisüsteemi koostisosi "pommitades" tekitavad juba olemasolevad osakesed uusi.

Süsteemisisene on ka nn möödaviigufilter (bypass-filter), mis ei pruugi olla pindfilter ning mida läbib süsteemi pumba toimel ainult osa õlist. Alati on kõige saastatum õlisüsteemi paak. Kui paak ja paagis olev õli hoida puhas, siis on puhas kogu õlisüsteem. Seega tasub õlipaaki sagedasti pesta ja ühendada õlifilter paralleelselt paagiga. Selleks on vaja eraldi pumbaga filtreerivat seadet, milles õli ringleb paagi põhjast (kõige mustem koht paagis) läbi filtri paaki tagasi (võimalikult õlipumba läheduses, et süsteemi satuks puhas õli).

Süsteemivälise (off-line) filtri tööd ja pumba töörõhku saab siis kontrollida ning kasutada filtreid, mis koguvad mustust suures mahus, ning filtermaterjale, mis absorbeerivad vett ja oksüdeerumisjääke. Õlisüsteemi puhtus on sellisel juhul tagatud.

Filterelemendi baasmaterjal on tselluloos. Standardelement mahutab neli liitrit mustust. Pidama jäävad kõik alla 3 2m suurused ning osa alla 0,8 2m suurustest mustuse osakestest. Vesi absorbeerub tselluloosi ning oksüdeerumisjäägid absorbeeruvad tselluloosis.

Autor: Andres Kõreste