Artikkel
  • Jaga lugu:
    Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

    Pidev hooldamine annab õlisüsteemile pika eluea

    Tavaliselt asendatakse kasutatud õli uuega ning vahetatakse süsteemisisesed õlifiltrid. Mõnikord pestakse ka õlipaaki, teinekord kogu süsteemi. Tegutsetakse seadme passis kirjapandule vastavalt, sageli ka õli värvi ja lõhna järgi. Loomulikult on ettevõtteid, kus tehakse korrapäraselt õlianalüüse ning suuremates ettevõtetes on selleks õlilaborid. Enamasti kasutatakse aga õlimüüjate või sõltumatute õlilaborite teenust.
    Kõik, mis liigub, kulub ja määrdub. Õlisüsteemis tekkivad mehaanilised osakesed, vesi (niiskus) ja oksüdeerumisjäägid (nn pehmed osakesed) mõjuvad süsteemi osade ja õli enda tööeale hävitavalt. 80% rikkeist on põhjustatud just neist tegureist.
    Mehaanilised osakesed tekivad süsteemi koostisosade liikumisest põhjustatud kulumise ning välissaaste tõttu. Õlisüsteemi koostisosi "pommitades" tekitavad juba olemasolevad osakesed uusi.
    Süsteemi tolerantsid on tänapäeval sageli mõne mikromeetri suurused ning kõige enam kahju teevad just need osakesed, mis on tolerantsi suurusjärgus ning põhjustavad süsteemis hõõrdumist. 70% neist osakestest on väiksemad kui viis mikromeetrit ning tolerantside suurusjärgud on sageli just vahemikus 1-5 mikromeetrit. Alla 10mikromeetrisi osakesi on õlis kõige rohkem ning nende eemaldamine on õli ja süsteemi tööea pikendamise võti.
    Korrosiooni põhjustav vesi tekib õlis temperatuuri kõikumise, välissaaste või sisemiste keemiliste protsesside toimel, mõnes süsteemis tingituna tööprotsessist, aga ka avariidest või kehvast isolatsioonist.
    Tänapäevaseid tundlikke õlisüsteemi koostisosi kahjustab üha enam õli oksüdeerumine. Seda põhjustavad peamiselt vesi ja kõrge temperatuur. Oksüdeerumisjäägid on töötavas süsteemis pidevas liikumises ning õli kuumuse tõttu "lahustunud" olekus. Kui aga temperatuur langeb, kinnituvad nad torustiku ja õlisüsteemi kuuluvate komponentide seintele, tekitades kleepuva kihi ja ummistades nende kanaleid.
    Kui õlisüsteemist eemaldada need kahjustajad, saab määrimiseks puhta keskkonna ning kui seda keskkonda pidevalt puhtana hoida, võib rääkida õlisüsteemi hooldamisest.
    Õli vahetamisest oli juba juttu, aga see oleks vaid süsteemi osaline hooldus. Süsteemi koostisosad ja torustik jäävad endiselt saastatuks. Vaja oleks tõhusamat moodust.
    Hästi filtreeritud ja puhas õli on pesevate omadustega - seob endaga keskkonnas oleva mustuse. Kui see omadus ära kasutada, saab õli pidevalt filtreerides kogu õlisüsteemi puhtaks pesta.
    Tavalises määrdeõlitussüsteemis on üldjuhul juba olemas nn süsteemisisesed (in-line) filtrid, mis paiknevad kas enne või pärast pumpa või hoopis tagasivoolutorul. Need filtrid töötavad õlisüsteemi keskkonnas ja sama rõhu all. Filtrite õhukese tööpinna läbilaskevõime on suur, seetõttu võib neid nimetada pindfiltriteks.
    Üldjuhul kasutatakse 10-25 2m, aga ka 40-100 2m pindfiltreid, harvem 3-5 2m, mis kergesti ummistuvad. Need filtrid vett ja oksüdeerumisjääke ei eemalda või kui, siis tühisel määral. Seetõttu võib neid nimetada valvureiks, mis kaitsevad õlisüsteemi koostisosi avarii korral.
    Süsteemisisene on ka nn möödaviigufilter (bypass-filter), mis ei pruugi olla pindfilter ning mida läbib süsteemi pumba toimel ainult osa õlist. Alati on kõige saastatum õlisüsteemi paak. Kui paak ja paagis olev õli hoida puhas, siis on puhas kogu õlisüsteem. Seega tasub õlipaaki sagedasti pesta ja ühendada õlifilter paralleelselt paagiga. Selleks on vaja eraldi pumbaga filtreerivat seadet, milles õli ringleb paagi põhjast (kõige mustem koht paagis) läbi filtri paaki tagasi (võimalikult õlipumba läheduses, et süsteemi satuks puhas õli).
    Süsteemivälise (off-line) filtri tööd ja pumba töörõhku saab siis kontrollida ning kasutada filtreid, mis koguvad mustust suures mahus, ning filtermaterjale, mis absorbeerivad vett ja oksüdeerumisjääke. Õlisüsteemi puhtus on sellisel juhul tagatud.
    Filterelemendi baasmaterjal on tselluloos. Standardelement mahutab neli liitrit mustust. Pidama jäävad kõik alla 3 2m suurused ning osa alla 0,8 2m suurustest mustuse osakestest. Vesi absorbeerub tselluloosi ning oksüdeerumisjäägid absorbeeruvad tselluloosis.
    Autor: Andres Kõreste
    Jaga lugu:
  • Hetkel kuum
Vastukaja: ärme anna Putini sõja pooldajatele lisaargumenti
Üleskutse vähendada vene keele osa Eesti avalikus ruumis suurendab vaid lõhet siinsete venelaste ja eestlaste vahel, kirjutab Äripäeva lugeja Igor Aleksejev vastuseks Äripäeva juhtkirjale.
Üleskutse vähendada vene keele osa Eesti avalikus ruumis suurendab vaid lõhet siinsete venelaste ja eestlaste vahel, kirjutab Äripäeva lugeja Igor Aleksejev vastuseks Äripäeva juhtkirjale.
Coop teeb oma ilusa kasumiga mulle silma
Ma pole enam ammu oma Coop Panga positsiooni põhjalikumalt vaadanud, kuigi põhjust täitsa oleks. Nüüdseks on väljas Coopi viimase 7 kuu tulemused ja selle põhjal saan tõdeda, et mu investeeringul läheb väga hästi. Ka aktsia hind peegeldab seda, kuigi eelmise aasta sügise tippudeni on veel jupp maad minna.
Ma pole enam ammu oma Coop Panga positsiooni põhjalikumalt vaadanud, kuigi põhjust täitsa oleks. Nüüdseks on väljas Coopi viimase 7 kuu tulemused ja selle põhjal saan tõdeda, et mu investeeringul läheb väga hästi. Ka aktsia hind peegeldab seda, kuigi eelmise aasta sügise tippudeni on veel jupp maad minna.
Reaalajas börsiinfo
Ametit vahetav luurejuht Mikk Marran: igaüks meist on RMK aktsionär
Seitse aastat välisluureametit juhtinud Mikk Marran selgitas sotsiaalmeedias, miks otsustas ta kandideerida Riigimetsa Majandamise Keskuse (RMK) juhiks.
Seitse aastat välisluureametit juhtinud Mikk Marran selgitas sotsiaalmeedias, miks otsustas ta kandideerida Riigimetsa Majandamise Keskuse (RMK) juhiks.
Välisluure juht läheb RMK etteotsa Ministeerium otsib uut luurebossi
Riigimetsa Majandamise Keskuse (RMK) järgmiseks juhiks saab tõenäoliselt pikaajaline välisluure juht Mikk Marran.
Riigimetsa Majandamise Keskuse (RMK) järgmiseks juhiks saab tõenäoliselt pikaajaline välisluure juht Mikk Marran.
Nädala lood: ehitajad koondavad ja müüvad tehast, rõivamüüja läks pankrotti
Lõppeval nädalal jõudsid Äripäeva uudistesse majatootjate, saunatootjate ja teede-ehitajate raskused. Selle kõrval lugesid Äripäeva tellijad isukalt elektri hinnast kõnelevaid artikleid ning püüdsid koos ülejäänud turuga aru saada, kas börsid on taas tõusma pööranud või on see lõks.
Lõppeval nädalal jõudsid Äripäeva uudistesse majatootjate, saunatootjate ja teede-ehitajate raskused. Selle kõrval lugesid Äripäeva tellijad isukalt elektri hinnast kõnelevaid artikleid ning püüdsid koos ülejäänud turuga aru saada, kas börsid on taas tõusma pööranud või on see lõks.

Küpsised

Äripäev kasutab küpsiseid parima ajakirjandusliku teenuse, huvipakkuvama sisu ja hea kasutajakogemuse võimaldamiseks. Meie veebilehel on järgmist liiki küpsised: vajalikud-, statistika-, eelistuste- ja turunduse küpsiseid. Küpsiste kasutamise eesmärkide ja töötlemise aluse osas saad rohkem infot Meie Küpsiste Poliitikast. Vajutades „Luban kõik“ nõustud Küpsiste kasutamisega meie ja kolmandate osapoolte poolt Meie Küpsiste poliitikas ja käesolevas Küpsiste lahenduses toodud tingimustel. Vajutades „Muudan eelistusi“ saad oma eelistusi alati muuta ja täiendavalt infot erinevate Küpsiste kohta.

Loe lähemalt meie Privaatsus - ja Küpsisepoliitikast.