Lumesaha eluea määrab materjal

"Kallimad ja vastupidavamad labidad on metallist, odavamad plastikust," selgitab Ehituse ABC projektimüügi erakliendihaldur Janek Lemsberg lumekoristusvahendite ühte valikukriteeriumit. Lisaks on metallist labidad tavaliselt ka laiemad, kuna materjal on jäigem. Samas saab iga materjali piires omakorda valida eri laiusega labidate vahel. Keskmine laius on 40-50 sentimeetrit.

Labidad jäägu tema arvates ikkagi kitsamate teede rookimiseks, sahaga on mugavam suuremaid alasid puhtaks lükata. Korralikku lumesahka ostma minnes tasub siiski arvestada keskmiselt viiesaja kroonise väljaminekuga.

"Plastikust lumelabidad on hinnalt soodsamad ja kaalult kergemad, mis teeb nende kasutamise väga lihtsaks," tutvustab Laagri Ehitusmarketi juhataja Karl Auntock plastikust lumekoristusvahendi eeliseid.

Kauplus pakub oma klientidele plastikust ja alumiiniumist lumelabidaid. Neist esimesed on klientide hulgas populaarsemad.

Saadaval on Fiskarsi lumelabidaid ja sahkasid, vähenõudlikumale kliendile võiksid aga sobida pea kaks korda odavamad Poola päritolu tooted. Auntocki andmeil on Poola päritolu plastikust lumelabidad läbi aastate enim müüdud.

"Ega Poola labidate kohta saa öelda, et need oleksid ebakvaliteetsed, kuid ilmselt peavad nad siiski vähem vastu kui Rootsi tooted," võrdleb ta rahva hulgas populaarsemate toodete omadusi.

Ehkki tavaliselt on plastikust lumelabidad varustatud metallist alaservaga, soovitab ta alati jälgida, et see oleks olemas - siis peab labidas oluliselt kauem vastu.

Auntock räägib, et lumesahka on parem kasutada siis, kui on tarvis suuremast hoovist või platsilt lund lükata, selle jõudlus on suurem. Labidaga saab aga väiksemaid teid ja radasid ning soppe puhtaks lükata. Lumesahk muutub mõttekaks alles suuremates õuedes ja laiadel teedel. Juba eelmisest aastast K-rautakesko kauplustes müüdavat Fiskarsi kokkupandava varrega lumelabidat on aga võimalik mugavalt transportida.

Lumelabidamüüjate kinnitusel ei tohiks plastikust lumelabidaga mingil juhul jääd raiuda.