- OMX Baltic−0,25%317,18
- OMX Riga0,87%964,43
- OMX Tallinn−0,04%2 198,87
- OMX Vilnius0,38%1 504,1
- S&P 5000,00%7 764,64
- DOW 30−0,36%51 863,69
- Nasdaq 0,45%27 244,28
- FTSE 100−0,29%10 708,33
- Nikkei 2251,38%65 018,95
- CMC Crypto 2000,00%0,00
- USD/EUR0,00%0,87
- GBP/EUR0,00%1,17
- EUR/RUB0,00%96,45
- OMX Baltic−0,25%317,18
- OMX Riga0,87%964,43
- OMX Tallinn−0,04%2 198,87
- OMX Vilnius0,38%1 504,1
- S&P 5000,00%7 764,64
- DOW 30−0,36%51 863,69
- Nasdaq 0,45%27 244,28
- FTSE 100−0,29%10 708,33
- Nikkei 2251,38%65 018,95
- CMC Crypto 2000,00%0,00
- USD/EUR0,00%0,87
- GBP/EUR0,00%1,17
- EUR/RUB0,00%96,45
Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine
Ehala: kui tervet muna ei saa, võtame siis pool
Eesti keeleteadlase ja õppejõu
Martin Ehala sõnul on Tallinna Ülikooli alla plaanitava venekeelsele
elanikkonnale rajatava Katariina kolledži unistus naiivne, sest keele õppimine
sõltub pigem tegurist nimega motivatsioon.
„Kui me ei saa tervet muna ja tühja koort ka ei taha, no võtame siis pool muna? Mis sest, et need noored eesti keelt ei oska, aga võtame nad ikka ülikooli vastu,“ kirus Ehala oma avalikult loengul "Katariina kolledž ja Eesti keelepoliitika".
„Praegu õpib 7000 noort kahtlastes kõrgkoolides vene keeles. Kui me võtame nad vastu lootuses, et nad ikka eesti keele ära õpivad, siis see on naiivne“, märkis Ehala. Tema sõnul õpib vene noor gümnaasiumis eesti keelt kokku 3885 koolitundi, so 97 ainepunkti. „On naiivne arvata, et noor omandab eesti keele ülikoolis 810 tunni jooksul, kui ta seda ei teinud enne gümnaasiumis,“ lisas Ehala.
Tema sõnul loob Katariina kolledž keskkonna, kus on võimalik jätkata eesti keele ignoreerimist.
Tagajärjeks Eestile võib Ehala sõnul siis olla see, et kakskeelsust eeldatakse hoopis eestlastelt, sest teised eesti keelt ei oska. Samuti on oht, et üldiseks suhtluskeeleks kujuneb mingi teine keel peale eesti keele ning lisaks kaob ühtne Eesti kultuuriruum. Tema sõnul on suurimaks barjääriks keeleõppes motivatsioon.
„See on ka teiste ülikoolide probleem, siin tuleks leida lahendus, me pole ainukesed! Vajame rahvuslikku kõrgharidusstrateegiat. Praegu võib ülikool teha, mida tahab. Ma ei taha öelda, et peame seadust muutma, vaid ülikoolid peaksid omavahel kokku leppima,“ soovitas Ehala.
Tallinna Ülikooli koosseisu kavandatava Katariina kolledži idee on pakkuda bakalaureusetaseme kõrgharidust mitmekeelsetel õppekavadel. Eestis keskhariduse omandanud noortele sätestatakse nende õppekavade järgi õppimisel kohustuslikuks eestikeelse õppe miinimummahuks 40% ning eesti keele oskuse nõudeks tase, mis võimaldab neil jätkata õpinguid eestikeelses magistriõppes.
Katariina kolledžisse oodatakse õppima ka vene emakeelega noori Eesti lähiümbrusest (Loode-Venemaalt, Lätist) ning noori Ida-Euroopa riikidest, kus vene keele oskus on laiemalt levinud (Ukrainast, Moldovast, Taga-Kaukaasiast). Nemad läbivad teisel ja kolmandal õppeaastal osa õppekavast inglise keeles. Soovi korral on neil võimalik liituda ka eesti keele õppijatega. Väljastpoolt Eestit Katariina kolledžisse õppima tulnud üliõpilased asuvad täiendama oma inglise keele oskust tasemeni, mis võimaldab neil jätkata magistriõpinguid inglise keeles.
Hetkel kuum
Hetkel kuum
Kohtumaja fuajees lahvatas pikk sõnasõda
TTJA menetlus tuvastas rikkumised
Podcastid
Enimloetud
1
2
“See äri tegeleb praegu ellujäämisega”
3
- PRO
Suur uusarenduste ülevaade
4
Ühtne Venemaa saab riigiduumas absoluutse enamuse
Viimased uudised
Tagasi Äripäeva esilehele