Sportlik riigikogulane silkab tihti Tallinna äärelinnades. „Ma teen paari kolme tunniseid retki. Igal pool on näha poole miljardi-miljardi väärtuses arenduses olevaid kinnisvaraprojekte. Ei usu, et kõik neist on oma rahaga ehitatud ja nende jaoks ühtegi laenu võetud ei ole. Kuna kortereid ei müüda peab keegi nende eest hoolitsema ja kütma. Kui palju see olukord kinnisvaraturul majandust mõjutab on keerulisem küsimus,“ tõi ta välja ühe valupunkti. „Eesti ettevõtjad ei usu, et tagasilöök võib tulla. Otsitakse üles parim majandusprognoos ja selle põhjal tehakse otsuseid,“ kritiseeris riigikogulane ärimehi.
Atoneni sõnul peab riik ennast kinnisvaraärist kaugel hoidma. „Kui riik ei hakka tõmblema, siis majandus elab oma reeglite järgi. Loodan, et Eestis kiusatust ei ole, kuid sageli mõeldakse abiprogrammidele. Kui täna keegi on võtnud riskid ja läheb pankrotti, pole hullu, tuleb järgmine. Turg on vaba. Meie töömehed otsivad mujalt tööd, kes on viletsad, need on ilma. Abi võimalus toob trikitajaid juurde,“ selgitas ta.
5-6% tööpuudus on majanduse seisukohast kasulik, üksikindiviidi seisukohast ebameeldiv. „Siin on riigi eeskuju vajalik. Arstid näiteks küsivad iga aasta 30% palgatõusu. Olen Valga haigla nõukogus, tegu ei ole kõige esinduslikuma raviasutusega, kus makstakse paremat palka, kuid juba nähes milliseid palku seal makstakse… See on inimeste ootuste ebareaalsele tasemele tõstmine. Ei ütleks, et valitsus on vastutustundetu, sammud võiksid radikaalsemad olla. Valitsus saab rahapoliitikat mõjutada, Eesti panga roll selles on väiksem,“ arvas ta.
„Riik ei tohiks uusi kuluprogramme avada. 2008. aasta eelarves olid programmid, mida ei oleks kohe vaja. Näiteks lasteaedade rajamine, millest pool läheb lasteaednike palgatõusuks. Riik ei tohi eratarbimise vähenemise tõttu tellijana turgu reguleerima hakata. See oleks hukatuslik mõte, sest see viib sügavamasse auku,“ arvas ta.
Atonen pakkus välja ka ideid majanduse edendamiseks. „Näiteks vähem bürokraatiat ja rohkem e-lahendusi, mis on selline üldisem suund, kus teised riigid meile järgi on jõudnud. Maksude osas vajab Eesti uut hullu ideed. Edasi investeeritud maksuvaba raha ei ole enam väga atraktiivne. Näiteks tulumaks ära kaotada ja kinnisvaramaks luua (ma ei mõtle eluaseme kinnisvara)? Kinnisvara on mugav investeering ja ressurss, mida peaks jõuliselt maksustama,“ jagas ta oma ideid.
„Mis ei tapa, teeb tugevaks. Halvaks läheb siis, kui ei ole kasvu, ehk SKP ees on miinusmärk. Kriis ongi siis, kui hakkame devalveerima ja kõike muud jama tegema,“ arvas Atonen.