„Mis puudutab megaprojekte nagu TEA entsüklopeedia, siis selliseid müügivõtteid kasutatakse küll,“ kommenteeris Pihl üleskutset investeerida raamatutesse. „Ma pole süvenenud, kui suured hinnavahed seal on, aga mis täna tundub meile ühesugune, võib homme olla hoopis teistsugune.“
Pihl lisas, et oma aja kohta on iga TEA entsüklopeedia köide kindlasti tip-topp, kuid arvestades info järjest kiiremat käivet võib paberväljaanne üsna ruttu vananeda. Pihli sõnul ei saa entsüklopeediat käsitleda klassikalise investeerimisobjektina, ehkki enne aastavahetust küsitav 10 000 kroonine ettemaks pole teab mis suur summa ning pealegi teeb inflatsioon aastatega oma töö.
„Personaalselt ma ise seda ei teeks, kuna maailm muutub nii kiiresti,“ tunnistas Pihl ettemaksu kohta. Küsimusele, kas ta oleks nõus TEA Kirjastusele iga kuu teatud summa maksma, et nende poolt täiendatavat ja kontrollitud faktidega veebientsüklopeediat kasutada, vastas ta aga küsimusega: „Kas teie oleks?“
Pihl möönis samas, et paljud inimesed kasutavad tööülesannete täitmiseks tasulisi andmebaase, olgu see siis kasvõi või äriregister ning reeglina maksab nende tööandja. „Üldiselt on mul selline arvamus, et kõigepealt tuleks asi ära teha, siis sellega tutvuda ja maksta,“ märkis Pihl.
Tulevikustsenaariumite kohta märkis Pihl aga, et informatsiooni eest maksavad üha rohkem need, kes seda levitada tahavad ning seetõttu saab veebist üha rohkem kvaliteetset infot tasuta.
Samal ajal on Apollo Raamatutel nii eraisikutest kui ettevõtetest kuldkliente, kes ostavad igal aastal kuni mõnekümne tuhande krooni eest raamatuid. „Kas nad mõtlevad raamatust kui investeeringust või neile lihtsalt meeldivad raamatud, seda on raske öelda,“ tõdes Pihl ja lisas, „ma arvan, et vähemalt lähematel aastatel ei kao raamat kuskile. Kadu ma trükimeediale veel ei ennustaks. Iseküsimus on, kas hakata midagi ette maksma.“