- OMX Baltic0,22%300,68
- OMX Riga0,06%893,52
- OMX Tallinn0,12%2 071,16
- OMX Vilnius0,3%1 206,04
- S&P 5000,83%6 279,35
- DOW 300,77%44 828,53
- Nasdaq 1,02%20 601,1
- FTSE 1000,00%8 822,91
- Nikkei 2250,06%39 810,88
- CMC Crypto 2000,00%0,00
- USD/EUR0,00%0,85
- GBP/EUR0,00%1,16
- EUR/RUB0,00%92,85
- OMX Baltic0,22%300,68
- OMX Riga0,06%893,52
- OMX Tallinn0,12%2 071,16
- OMX Vilnius0,3%1 206,04
- S&P 5000,83%6 279,35
- DOW 300,77%44 828,53
- Nasdaq 1,02%20 601,1
- FTSE 1000,00%8 822,91
- Nikkei 2250,06%39 810,88
- CMC Crypto 2000,00%0,00
- USD/EUR0,00%0,85
- GBP/EUR0,00%1,16
- EUR/RUB0,00%92,85
Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine
Neljandas kvartalis jätkus elamispindade hinnalangus
Elukondliku kinnisvara hinnalangus neljandas kvartalis jäi keskmiselt 10 protsendi juurde, mis teeb keskmiseks hinnalanguseks eelmisel aastal u 20-25 protsenti.
Tallinna korteriturul oli IV kvartal suhteliselt rahulik, kuid võrreldes III kvartaliga oli siiski aktiivsus suurem. Ostuhuvilisi on palju, kuid otsuse tegemisega viivitatakse. Koduotsijad vaatavad enne ostu üle mitmekümneid kortereid ning tingimisest on saanud reegel. Siiski on jätkuvalt ka sellised tehinguid, kus korter või maja ostjale ideaalselt sobib ning hinnas ei tehta järeleandmisi. Tehing toimub esialgse müügihinnaga pärast väga lühikest müügiperioodi. IV kvartalis vahendasid Uus Maa maaklerid mitmeid kalleid ja eksklusiivseid kortereid, mille müügiperiood oli vaid mõni nädal pikk.
Hinnad langesid ka IV kvartalis, kuid tundus, et suurem langus oli III kvartalis ning nüüd langetati müügihindasid nendel korteritel, millel siiani hindu ei olnud korrigeeritud. Korteritel, mis juba kolmandas kvartalis olid alla hinnatud, langetati hindu tehinguni jõudmiseks vaid mõned protsendid. Kokku võib aasta algusest arvestada korterite hinnalanguseks keskmiselt 10-20 protsenti, olenevalt asukohast ja seisukorrast.
Huvi uute korterite vastu oli veel oktoobris üsna väike, kuid novembris, mil paljud arendajad kas avalikult või vähem avalikult üsna suures mahus hindu alandasid, suurenes ka tehingute arv. Uute äärelinna korterite puhul on nõudlus suurim kuni 25 000 kr/m2 maksvate korterite vastu. Kesklinnas on uute korterite hinnad langenud keskmiselt hinnani 35 000 kr/m2. On ka uusi kortermaju kesklinna äärealadel, kus hinnad on ca 28 000 kr/m2. Selline hindade kujunemine on tingitud diferentseerumisest, kus madalamalt hinnatud asukohaga ja halvema kvaliteediga majades langevad hinnad rohkem.
Korterite tehinguhinnad on kesklinna vanemates elamutes keskmiselt vahemikus 25 000-35 000 kr/m2 ning uutes elamutes 28 000-43 000 kr/m2. Kahetoalise uue korteri hind kesklinnas on keskmiselt 1,7-1,9 mln krooni. Väiksema ruutmeetrite arvuga (ca 40 m2) on võimalik uus korter soetada kesklinna äärealadele ka 1,5-1,6 mln krooniga. Pirital ja Kakumäel on samuti uute korterite hinnad üsna suure languse läbi teinud, kuna pakkumine nendes piirkondades on oluliselt suurenenud. Lisaks arendajate müüdavatele korteritele on pakkumises ka palju eraisikute ostetud kortereid. Magalapiirkondades on vanemate korterite hinnad keskmiselt vahemikus 18 000-21 000 kr/m2.
Kuna müügiturg on vaikne ning inimesed kardavad suurt investeeringut teha, on selle taustal huvi üürikorterite vastu suur. Üürikorterite hinnad on tõusnud kuni 500 krooni. Kesklinnas on kahetoalise korteri üürihind suhteliselt kindlalt paigas, jäädes vahemikku 7000-9000 krooni, olenevalt asukohast ja lisaväärtustest. Suur huvi on äärelinna uute üürikorterite vastu, kuid neid on vähe. Kohe kui pakkumisele tuleb mõni soodsa hinnaga uus korter, leidub vähemalt nädala jooksul ka üürnik.
Autor: Annika Jakobson
Enimloetud
Viimased uudised
Selgus Mustamäe spaa osaluse hind
Äriplaan 2026
Uurime välja Eesti majanduse arengusuunad 2026. aastal, et ettevõtjatel ja tippjuhtidel oleks, millele tuginedes järgmist aastat planeerida.
Kas eksport ja kaitsetööstuse areng võiksid Eesti majandusele uue käigu sisse aidata? Kuidas näevad Põhjamaade ettevõtjad ja tippjuhid Eesti võimalusi rahvusvahelisel areenil ning kas nad plaanivad siia investeerida? Kuhu investeerivad ning millele tõmbavad pidurit Eesti ettevõtjad? Missugune on riigi äriplaan 2026. aastaks? Kõigile nendele küsimustele saad vastuse 17. septembril Eesti mõjukaimal majanduskonverentsil Äriplaan!
Enda kogemust tulevad Eestisse jagama ülemaailmse ulatusega Rootsi masina- ja metallitööstusettevõte Hanza AB asutaja ja tegevjuht Erik Stenfors ning Telia Company president ja tegevjuht Patrik Hofbauer.
Hetkel kuum
Podcastid
Peakangelane sai kuriteosüüdistuse
Tagasi Äripäeva esilehele