Hillary Clinton: Venemaa surveavaldusi tuleb piirata

Clinton rääkis Balti riikide ja USA suhetest, vastates e-posti teel välisbaltlaste ühenduse Ühendatud Balti-Ameerika Rahvuskomitee saadetud küsimustele.

Nimekiri asjust, mis USAd ja Venemaad eraldavad, pikeneb. Paljud meist lootsid, et Balti riikide ja Venemaa suhted paranevad pärast seda, kui Eesti, Leedu ja Läti ühinevad NATO ja ELiga. Selle asemel on Venemaa piitsutanud üles Eesti-vastaseid natsionalistlikke tunded, kasutanud naftat ja gaasi kui poliitilist relva Läänemere regioonis (ja laiemalt Euroopas), püüdnud blokeerida Lääne diplomaatilisi pingutusi Balkanil, kritiseerinud NATOsse pürgivaid riike ja teinud selgeks, et näeb naaberriikide demokraatlikke läbimurdeid kui ohtu iseendale.

President George Bush pole kahjuks suutnud taibata, mis toimub. Pärast 11. septembrit taandas Bush USA-Venemaa suhted vaid ühele teemale, võitlusele terrorismiga. Venelased nägid selles võimalust teha nii kodus kui ka lähiümbruses seda, mis neile meeldib.

Presidendina olen valmis tegema Venemaaga koostööd seal, kus meie huvid ristuvad - võitlus terrorismiga ja tuumarelvade levik on vaid kaks näidet -, aga ma tahan ka, et Venemaa mõistaks, mis on Ameerika prioriteedid ja et me seisame nende eest.

Energiajulgeolek on tähtis teema. Kahjuks pole siin ühtset lahendust ja mind teeb murelikuks, et Venemaa jääb lähiaastatel tõenäoliselt Balti riikidele ja enamikule Euroopa maadele oluliseks energiaallikaks.

Aga mida me saame teha ja peame tegema, on seda sõltuvust paremini juhtida. Üks osa lahendusest on varustajate mitmekesistamine - see tähendab uute torujuhtmete rajamist, mis tooksid energia otse Kesk-Aasiast Euroopasse. Teine osa lahendusest on turu liberaliseerimine. Me vajame Euroopas ühtset ja vaba turgu, mis ei annaks järele monopolidele ja oligopolidele, ning sunniks Gazpromi turureeglite järgi mängima. Eelkõige vajab Euroopa ja ka USA ühtsemat positsiooni.

Presidendina nõuaksin avatud uste poliitikat Euroopa demokraatiate jaoks, kes soovivad ühineda NATOga.

USA on kõigile kolmele Balti riigile oluline kaubanduspartner ja presidendina teeksin tööd selle nimel, et kaubandussuhteid ja majandussidemeid veelgi laiendada.

Tean oma reisidest sellesse piirkonda, kui andekad need ühiskonnad on. Teen teiega koostööd, et luua tingimused, kus viisavabadus saab võimalikult kiiresti tegelikkuseks.

Eilse "superteisipäeva" eel, mil 24 USA osariiki valivad oma presidendikandidaadid USAs novembris toimuvatele presidendivalimistele, on Wall Streeti suured investeerimispangad enim panustanud demokraatide valmiskampaaniasse.

Nii Hillary Clinton kui ka Barack Obama on saanud investeerimispankadelt ja maaklerfirmadelt annetustena üle 5 miljoni dollari. Võrdluseks - vabariiklast Mitt Romneyt on toetatud 4 miljoni dollariga ning tema pearivaali, Arizona senaatorit John McCaini 2 miljoni dollariga. Ka kindlustusfirmade favoriidid on Clinton ja Obama.

Wall Streeti ei veetle niivõrd kandidaatide kampaanialubadused - Hillary Clinton näiteks tahab külmutada eluasemelaenude intressid, et laenumaksetega hätta sattunud ameeriklasi aidata. Nii Clintonil kui ka Obamal on valijate seas tugev toetus ning Wall Street peab tõenäolisemaks, et USA järgmine president Valges Majas on demokraat. Kindlam on toetada võitjat, ehkki traditsiooniliselt on Wall Streeti eelistuseks olnud vabariiklased.

USA föderaalse valimiskomisjoni andmeil olid Wall Streeti investeerimispangad, pangad ja kodulaenufirmad aasta alguseks presidendikampaaniasse annetanud 34 miljonit dollarit. Suurim annetaja oli Goldman Sachs, järgnesid Citigroup, Morgan Stanley, Lehman Brothers ja Merrill Lynch.

Wall Streeti suurimad investeerimispangad on USA laenukriisis kaotanud ümmarguselt 100 miljardit dollarit. Kui suureks kujunevad tegelikud kahjud, sõltub paljus poliitilistest otsustest ning uutest seadustest, mille loomises loodavad pangad heldete annetuste abil kaasa rääkida, vahendas majandusuudiste portaal E24.se.