ELi uus kliimapakett annab edu Venemaale

ELi uus energia-kliimapakett näeb ette, et alates 2013. aastast peavad kõik ELi elektritootjad ostma ise kogu tootmiseks vajamineva kvoodi, mis võib tõsta põlevkivist toodetud elektri hinna kuni kolmekordseks. Kuna samal aastal läheb elektriturg vabaks, siis kardavad võimumehed ja elektritootjad Eesti ettevõtete kiusatust pilgud ida poole pöörata.

"Direktiivi tegemise ajal Euroopa Komisjonil seda infot veel ei olnud ja praegu ollakse seal selgelt selle poolt, et sellist efekti turul ei tekiks. Need probleemid on aga lahendamata," ütles majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi energeetikaosakonna juhataja Einari Kisel.

Tema sõnul tuleks kehtestada kolmandatest riikidest sisseostetavale kvoodile mingid piirangud. "Kindlasti poleks meil mõistlik panna oma CO2-tootmisi kinni ja osta siis CO2-mahukat elektrit sisse Venemaalt," leidis Kisel, kelle sõnul on põlevkivist elektri tootmine pärast 2013. aastat üldse lahtine küsimus.

Ka Eesti Energia finantsdirektor Margus Kaasik ei salanud Venemaa võimalikku eelist elektriturul. "See on kindlasti probleem, sest kui Euroopa Liidus peaksid elektritootjad kvoodi ostma 100protsendiliselt ja samas üle piiri Venemaal olevatel elektritootjatel pole mingit CO2 kulu sees, on selle mõju omahinnale ikka väga suur," selgitas Kaasik, kelle sõnul oleks mingite meetmete võtmine selle tõkestamiseks hädavajalik.

Samuti ei saanud Kaasik varjata kvoodiostust tulevat hinnatõusu. "Üks on selge, et kvoodikulu tuleb varem või hiljem täiega sisse ja selle mõju on suur," ütles Kaasik, kes ei soovinud veel spekuleerida teemal, milliseks võib kujuneda Narva elektrijaama saatus.

CO2-mahuka tootmisega Viru Keemia Grupi juhatuse esimees Janek Parkman ELi kliimapaketist suurt ei pea. "Kui kergetööstus on Euroopast Aasiasse ära põgenenud, siis selle kliimapaketiga koos läheb ka rasketööstus ja jääb ainult finantsvahendus ning seegi on varsti Londonist Dubaisse kolinud," ütles Parkman, kelle sõnul võib Venemaast sõltuvust vähendada vaid vilets tarnevõimalus. "Kindlasti on see ahvatlus ja kindlasti püütakse seda rohkem teha, kuid küsimus on pigem selles, kas sealt on midagi osta," sõnas Parkman, kelle silmis on rohelise mõtlemise valguses sellised kaldumised kolmandate riikide poole mõttetud. "Summa summarum oleks see lollus, kui hakkaksime näiteks tsementi tooma Aasiast ja Hiinast, kus CO2 emiteeritakse oluliselt suuremal määral ja lisaks kulutaksime veel transpordi peale suure hunniku CO2," ütles Parkman.

Neljapäeval viibib majandus-ja kommunikatsiooniminister Juhan Parts Brüsselis Euroopa Liidu ministrite energeetikanõukogul, kus ta selgitab Eesti seisukohti.

Meil ei ole väga energiamahukas tootmine ning seega pole me nii suuresti sõltuvad elektri hinnast, et peaksime seda Venemaalt võtma. Kuid majanduses tehakse otsused tasuvuse pealt ning kui tasub ära keerata ühelt küljelt teisele, siis nii tõenäoliselt enamik ettevõtteid teebki.