• OMX Baltic0,14%300,36
  • OMX Riga0,97%888,53
  • OMX Tallinn0,1%2 058,29
  • OMX Vilnius0,34%1 198,02
  • S&P 500−0,22%5 967,84
  • DOW 300,08%42 206,82
  • Nasdaq −0,51%19 447,41
  • FTSE 100−0,2%8 774,65
  • Nikkei 225−0,22%38 403,23
  • CMC Crypto 2000,00%0,00
  • USD/EUR0,00%0,87
  • GBP/EUR0,00%1,17
  • EUR/RUB0,00%90,3
  • OMX Baltic0,14%300,36
  • OMX Riga0,97%888,53
  • OMX Tallinn0,1%2 058,29
  • OMX Vilnius0,34%1 198,02
  • S&P 500−0,22%5 967,84
  • DOW 300,08%42 206,82
  • Nasdaq −0,51%19 447,41
  • FTSE 100−0,2%8 774,65
  • Nikkei 225−0,22%38 403,23
  • CMC Crypto 2000,00%0,00
  • USD/EUR0,00%0,87
  • GBP/EUR0,00%1,17
  • EUR/RUB0,00%90,3
  • 06.05.08, 01:00
Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine

Metsas leidub muudki peale tululiku puidupõllu

Eestlastele meeldib reformida. Haridust reformitakse kogu aeg. Maksureformidega on seni kenasti läinud, päästeametiga mitte nii väga. Nüüd on reformid omadega metsa läinud.
Reformidest Eesti metsakorralduses on palju kirjutatud. Suur osa sellest on metsanduse spetsiifika, mille üle ka spetsialistid ühel nõul ei ole. Ehkki kui keskkonnaminister räägib peamiselt ehitusest, äratab see pisut kahtlust. Juhan Parts peaks siis tasakaaluks keskkonnast kõnelema.
Üks reformi kõrvalnähte on kevadine harvendus metsameeste seas. Metsamajandusega seotud halduspersonali arv väheneb 550-lt 250-le, endistele metsnikele pakutakse võimalust jätkata oskustöölistena. Puidutööstus vajab tõepoolest raietöölisi, mitte kõrgharidusega metsamehi. Ka metskonnad koondatakse 17-le.

Artikkel jätkub pärast reklaami

Efektiivne organisatsioon on hea, ent sellisel voolujoonestamisel on mõningad kõrvalmõjud. Kui päästeameti rahvas järgmine kord linnast kohale ruttab, et metsapõlengut kustutada või eksinud seenelist otsida, läheb selleks paar päeva kauem kui varem - nad lihtsalt ei leia neid üles. Siiani on just metsnikud päästjaid tihtipeale abistanud. Uues struktuuris on iga metsamehe hallata aga liiga suur territoorium, et sellel iga põõsast tunda jõuaks.
Muuseas kuulub suur osa metsnikke kaitseliitu. Kui neil kodukandis enam tööd pole ning Eesti poisid edaspidi oma kodumetsa eksivad, mõjutab see ka riigi kaitsevõimet.
Eile jõudis lehtedesse Soome ja Rootsi keskkonnaorganisatsioonide kiri Eesti valitsusele ja riigikogule. Selles hoiatatakse eestlasi metsakorralduses Skandinaavia teed minemast. Jah, mets on väga tähtis toormeallikas. Aga kui metsas üksnes seda näha, on ka Eestis ühel hetkel Lääne-Euroopa ruudukujulised metsad, puud hõredas rivis ning nende vahel onkel muruniitjaga. Eestlase jaoks seni veel võigas vaatepilt.
Naabritelt õppida on hea, ent selleks ei pea nende vigu kordama.

Seotud lood

Äriplaan 2026

Äriplaan 2026

Uurime välja Eesti majanduse arengusuunad 2026. aastal, et ettevõtjatel ja tippjuhtidel oleks, millele tuginedes järgmist aastat planeerida.

Kas eksport ja kaitsetööstuse areng võiksid Eesti majandusele uue käigu sisse aidata? Kuidas näevad Põhjamaade ettevõtjad ja tippjuhid Eesti võimalusi rahvusvahelisel areenil ning kas nad plaanivad siia investeerida? Kuhu investeerivad ning millele tõmbavad pidurit Eesti ettevõtjad? Missugune on riigi äriplaan 2026. aastaks? Kõigile nendele küsimustele saad vastuse 17. septembril Eesti mõjukaimal majanduskonverentsil Äriplaan!

Enda kogemust tulevad Eestisse jagama ülemaailmse ulatusega Rootsi masina- ja metallitööstusettevõte Hanza AB asutaja ja tegevjuht Erik Stenfors ning Telia Company president ja tegevjuht Patrik Hofbauer.

  • Toimumisaeg:
    17.09.2025
  • Alguseni:
    2 k 25 p 6 t
  • Toimumiskoht:
    Tallinn

Hetkel kuum

Podcastid

Liitu uudiskirjaga

Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.

Tagasi Äripäeva esilehele