- OMX Baltic−0,19%298,97
- OMX Riga0,07%891,39
- OMX Tallinn−0,28%2 055,59
- OMX Vilnius−0,01%1 206,2
- S&P 500−0,13%6 289,13
- DOW 30−0,53%44 250,53
- Nasdaq −0,1%20 864,97
- FTSE 1000,22%8 992,12
- Nikkei 225−0,21%39 819,11
- CMC Crypto 2000,00%0,00
- USD/EUR0,00%0,86
- GBP/EUR0,00%1,15
- EUR/RUB0,00%91,29
- OMX Baltic−0,19%298,97
- OMX Riga0,07%891,39
- OMX Tallinn−0,28%2 055,59
- OMX Vilnius−0,01%1 206,2
- S&P 500−0,13%6 289,13
- DOW 30−0,53%44 250,53
- Nasdaq −0,1%20 864,97
- FTSE 1000,22%8 992,12
- Nikkei 225−0,21%39 819,11
- CMC Crypto 2000,00%0,00
- USD/EUR0,00%0,86
- GBP/EUR0,00%1,15
- EUR/RUB0,00%91,29
Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine
Uus seadus tahab pensionifondide tasud vaakumist välja tuua
Praegu on teisel kooskõlastusringil
rahandusministeeriumi ette valmistatud kogumispensionide seaduse eelnõu, millega
loodetakse muu hulgas alandada siinseid suhteliselt kõrgeid pensionifondide
tasusid.
Üks olulisemaid põhjusi muudatuste tegemiseks on tasude struktuuri läbipaistvuse taotlus ja soov turgutada konkurentsi.
Täna kehtiva seaduse kohaselt võib fondivalitseja võtta kolme liiki tasusid: osakute väljalaskmistasu (1-3% osakute turuväärtusest), mida tuleb maksta osaku omandamisel, osakute tagasivõtmistasu (1% osakute turuväärtusest), mis tuleb maksta osaku tagasimüümisel, ja valitsemistasu (0,75-2%), mida osakuomanik maksab fondivalitsejale pensionifondi valitsemise eest.
Seadustega on paika pandud tasude piirmäärad – osakute tagasivõtmistasu piirmäär on 1% tagasivõetavate osakute puhasväärtusest ja valitsemistasu piirmäär on 2% (konservatiivsetel fondidel 1,5%) fondi varade puhasväärtusest. Alates 2007. aastast ei ole osakute väljalasketasul piirmäära.
Pea kõikidel pensionifondidel on tasud (eelkõige valitsemistasud) madalamad kui seadusega sätestatud piirmäärad. Samas ei ole sisuliselt kohustusliku kogumispensioni loomisest alates viie aasta jooksul tasude määrad langenud, mis viitab sellele, et tasude osas konkurents turul piisavalt ei toimi, selgub seaduseelnõu seletuskirjast.
Sama aja jooksul on oluliselt kasvanud nii kohustusliku kogumispensioniga liitujate arv (2007. aasta lõpu seisuga üle 550 000) kui ka pensionifondide maht (ca 11 miljardit krooni), mistõttu on pankade teenitavad kasumid järjest kasvanud.
Rahandusministeeriumi uuringu tulemustest selgub, et 2007. aasta 3. kvartali seisuga on Eesti kohustuslikud pensionifondid investeerinud 34% varadest fikseeritud tuluga toodetesse, 53% fondidesse, 10% aktsiatesse ja 0% kinnisvarasse. See viitab, et siinsed kogumispensioni fondid investeerivad peamiselt madalamate kuludega varadesse. Finantsinspektsiooni andmete kohaselt võetakse kohustuslike pensionifondide puhul aktsiariski suures osas läbi investeerimise teistesse aktsiafondidesse, mis viitab pigem passiivsele juhtimisele.
Eriti suurt vahet tasude ja tootluse vahel näeb ministeerium konservatiivsete fondide puhul. Kõrgemate tasudega ei kaasne reeglina suuremat tootlust. Lisaks ei erine kohustuslike kogumispensioni fondide tasud oluliselt tavaliste investeerimisfondide tasudest, kuid arvestades pensionifondide investeerimisprofiili, on nad siiski suhteliselt kõrgemad.
Kõige selle tulemusena leiab rahandusministeerium, et fondide valitsemistasusid tuleks muuta.
Nii kavatsetakse alates 2011. aastast keelata väljalasketasude kogumine. Fondivalitsejate peamine tuluallikas on siiski valitsemistasu. 2011. aastaks moodustavad valitsemistasud fondivalitsejate II samba tuludest enamuse ja väljalasketasude ärakaotamine ei mõjuta märkimisväärselt nende äritegevust.
Alates 2009. aastast alandatakse valitsemistasu piirmäär nn konservatiivsete pensionifondide puhul 1,5 protsendilt 1,2 protsendile, ülejäänud pensionifondide valitsemistasu piirmäär jääb samaks, kuid valitsemistasu puhul on kavas rakendada mahtudest sõltuvaid vähenevaid piirmäärasid ehk nn regressiivset skaalat.
Praegu on maksimaalne valitsemistasu piirmäär 2%. Kavade kohaselt võiks valitsemistasu osakute turuväärtuse tõustes 100 miljoni euroni, regresseeruda vähemalt 10%, ja siis edasi iga 100 miljoni euro saavutamisel veelgi vähemalt sama palju langeda. Tasusid ei pea langetama, kui on saavutatud tase 0,5%.
Regressiivne valitsemistasu on põhjendatud eelkõige mastaabisäästu efektiga. Kuigi varad kasvavad, ei tohiks fondi kulud alates teatud tasemest samas suurusjärgus suureneda. Eelkõige väheneb püsikulude ja varade suhe, kuid kokkuhoid tekib ka tehingukulude arvel.
Enimloetud
1
2
4
Margus Linnamäe: “Vastab tõele.”
Viimased uudised
Nii Eesti kui Hispaania kinnisvara ABC
Äriplaan 2026
Uurime välja Eesti majanduse arengusuunad 2026. aastal, et ettevõtjatel ja tippjuhtidel oleks, millele tuginedes järgmist aastat planeerida.
Kas eksport ja kaitsetööstuse areng võiksid Eesti majandusele uue käigu sisse aidata? Kuidas näevad Põhjamaade ettevõtjad ja tippjuhid Eesti võimalusi rahvusvahelisel areenil ning kas nad plaanivad siia investeerida? Kuhu investeerivad ning millele tõmbavad pidurit Eesti ettevõtjad? Missugune on riigi äriplaan 2026. aastaks? Kõigile nendele küsimustele saad vastuse 17. septembril Eesti mõjukaimal majanduskonverentsil Äriplaan!
Enda kogemust tulevad Eestisse jagama ülemaailmse ulatusega Rootsi masina- ja metallitööstusettevõte Hanza AB asutaja ja tegevjuht Erik Stenfors ning Telia Company president ja tegevjuht Patrik Hofbauer.
Hetkel kuum
Margus Linnamäe: “Vastab tõele.”
Podcastid
Tule aga Ruhnu lehmi või taimi kasvatama, kui julged!
Tallinnas käib pinkide üle juba kriminaalasi
Tagasi Äripäeva esilehele
Vana-Lõuna 39/1, 19094 Tallinn
(+372) 667 0111
online@aripaev.ee