• OMX Baltic−0,16%293,82
  • OMX Riga−0,56%911,25
  • OMX Tallinn−0,52%1 967,95
  • OMX Vilnius−0,18%1 231,66
  • S&P 500−0,13%6 606,76
  • DOW 30−0,27%45 757,9
  • Nasdaq −0,07%22 333,96
  • FTSE 1000,16%9 210,04
  • Nikkei 225−0,25%44 790,38
  • CMC Crypto 2000,00%0,00
  • USD/EUR0,00%0,84
  • GBP/EUR0,00%1,15
  • EUR/RUB0,00%98,46
  • OMX Baltic−0,16%293,82
  • OMX Riga−0,56%911,25
  • OMX Tallinn−0,52%1 967,95
  • OMX Vilnius−0,18%1 231,66
  • S&P 500−0,13%6 606,76
  • DOW 30−0,27%45 757,9
  • Nasdaq −0,07%22 333,96
  • FTSE 1000,16%9 210,04
  • Nikkei 225−0,25%44 790,38
  • CMC Crypto 2000,00%0,00
  • USD/EUR0,00%0,84
  • GBP/EUR0,00%1,15
  • EUR/RUB0,00%98,46
  • 09.06.08, 12:25
Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine

Marsi pinnas ajas Phoenixi segadusse

Mingil põhjusel pole maandur Phoenixi poolt võetud Marsi pinnaseproovid mahtunud aparaati, mis pidi pinnase koostist analüüsima hakkama. Teadlased püüavad välja mõelda, miks.
Phoenixilt Maale läkitatud fotol on selgelt näha pinnaseproov, mis on jäänud pidama maanduri pardal asuva ahjuukse ette, kirjutas BBC.
Võimalik, et pinnas oli liiga klompis, selleks, et gaasianalüsaatorisse mahtuda. Esmalt pidi pinnaseproovi ahjus kuumutatama, saamaks teavet, kas pinnases leidub vett ning millistest mineraalidest see koosneb.
Raskus ilmnes kohe esimese prooviga, mille Phoenixi 2,4-meetri pikkune robotkäsi võttis. Enne seda oli robotkäsi peamiselt tegelenud kaevamisharjutustega.

Artikkel jätkub pärast reklaami

Analüsaatorit kaitsev kate on ehitatud selline, et sealt mahuvad läbi vaid osakesed, mille läbimõõt on väiksem kui üks millimeeter, et lehtrit ei ummistaks suuremad tükid.
Infrapunaandur, mis peaks registreerima kõik materjali, mis lehtrist läbi käib, ei registreerinud aga midagi. Seega pole analüsaatorisse justkui jõudnud mingit materjali.
Nüüd on Phoenixi-missiooniga seotud teadlastel ja inseneridel peamurdmist, mida järgmisena peale hakata.
St Louisis asuva Washingtoni ülikooli teadlane Ray Arvidson ütles, et ilmselt on pinnas liiga klompis ning selles ei leidu piisavalt sobivaid terakesi.
„Tulevikus võib mõelda sellele, et pinnast enne robotkäega ülestõstmist veidi töödelda, et pinnas mureneks, seejärel saaks analüsaatorisse panna väiksemaid koguseid.“
25. mail Marsi põhjapooluse piirkonnas maandunud Phoenix on saatnud Marsilt fotosid roostevärvi siledatest lagendikest, mis on veidi muhklikud. Teadlaste arvates on pinnase lainelisuse põhjuseks pinna all asuvad vesi ja jää, mis kokku tõmbudes ja paisudes pinna on muhklikuks muutnud.
Novaator on Phoenixi käekäigust Marsil varem kirjutanud: Sidehäire rikkus Phoenixi teise tööpäeva
PILT: Phoenix maanduski otse jääle?
Phoenixi esimesed ülevõtted Marsist GALERII

Seotud lood

Hetkel kuum

Podcastid

Tagasi Äripäeva esilehele