Siiani pole NASA suutnud öelda, kas Phoenix
maandus Marsil piirkonnas, mida võisid kunagi asustada elusorganismid. Küll aga
on Maale saadetud andmetest ilmnenud, et Marsi kliima modelleerimiseks kasutatud
arvutimudelid on valed. Uute ja täpsemate väljatöötamine aitaks meil Marsi
minevikku paremini mõista.
San Franciscos toimunud Ameerika geofüüsika ühingu konverentsil tutvustasid teadlased viis kuud kestnud missiooni esialgseid tulemusi. Jää- ja pinnaseproovide läbitöötamine on hetkel käimas. Phoenix aga kogus lisaks sellele ka igapäevaseid andmeid Marsi polaarpiirkonna ilma kohta, mis valmistasid teadlastele üllatuse, kirjutas Reuters.
“Suvi on Marsil tolmune, kuid sügisel muutuvad ilmad pilviseks, maapinnal on udu ning esineb ka lund,” ütles üks missiooni juhte Peter Smith. “Marsi globaalsed kliimamudelid seda ei ennustanud.”
Täpsemad mudelid annaksid teadlastele aimu, mis juhtus Marsiga minevikus. Eriti siis, kui Marsi telje kaldenurk oli praegusest suurem. Erinevalt Maast ei ole Marsil suurt kuud, mis aitaks pöörlemistelje kaldenurka stabiliseerida. Seetõttu on Marsil perioode, mil polaaralade suved on tavalisest märksa valgemad ja soojemad.
Artikkel jätkub pärast reklaami
Teadlasi huvitab, kas ilm võis piirkonnas olla kunagi piisavalt soe, et seal oleks saanud esineda vedel vesi, mida peetakse elu jaoks hädavajalikuks eeltingimuseks.
Phoenixi meeskonda huvitavad ka mineraalid, mis saavad tekkida vaid vesises keskkonnas. Teadlased olid juba jõudnud harjuda, et Marsi pinnas on tolmune ning seetõttu pole pinnaseproovide kogumine robotile probleemiks. Seekord see nii ei olnud. Pinnas oli tükiline ning Phoenixil oli raskusi proovide kättesaamisega. Avastus oli teadlastele küll frustreeriv, kuid annab sellegipoolest uut infot Marsi kohta ning näitab, et meie naaberplaneet on seniarvatust mitmekesisem ja üllatusvõimeline.
Täiendavaid järeldusi Phoenixi missioonist on oodata järgmisel aastal.