• Jaga lugu:
    Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

    Maksulatt 30 000 kroonile

    Äripäev kirjutas aasta tagasi juunis, et maailma kalleim bränd Google kaalub uue haru võimalikuks asupaigaks Tallinna või Riiat. Kohalikku elevust üksjagu. Oli ka sisemist veendumust, et küll e-Eesti selle väikese võistluse võidab. Tuhkagi. Google valis hoopis Venemaa ja seab end sisse 150 km Eesti piirist ida pool - Peterburis. Arvutused näitasid lihtsalt, et tööjõumaksud on seal väiksemad.
    Pole vist ühtki poliitilist jõudu, kes poleks rääkinud vajadusest muuta Eesti eeliseks mitte odav, vaid kvaliteetne ja tark tööjõud. Teate ju küll neid sõnavõttudest läbi käinud mõtteid - meie eelis peab olema mitte toores jõud, vaid filigraanne mõistus. Ja arenguruumi ses vallas jagub. ELi riikides töötab high tech'i sektoris - mille töötajate haridus- ja palgatase on kogu tööjõuturuga võrreldes kõrgem - keskmiselt 4,4% töötajaist. Soomes on see number 6,7, Iirimaal 6, 5, Rootsis 6, Eestis aga Eurostati andmetel vaid 3,6%. Miks neid kõrget kvalifikatsiooni nõudvaid tipp-spetsialistide töökohti Eestis tekkima ei kipu? Haritud inimesi meil ju ometi on.
    Vastus on lihtne - ettevõtjate maksukoormus kõrgepalgaliste töötajate palkamisel on väga kõrge. Kui ühe 30 000kroonise palgaga töötaja eest peab tööandja aastas tasuma ligi 120 000 krooni sotsiaalmaksu, siis paneb see ilmselt enne uue töötaja palgale võtmist mõtlema ja soodsamat varianti otsima küll. Mida peaks muutma, et just need oodatud kõrgepalgalised töökohad Eestist mööda ei libiseks?
    Ülempiiri seadmine töötasule, üle mille makstud palgaosa on tööandja jaoks sotsiaalmaksuvaba, on üks viis soodustada kõrget lisandväärtust loovate töökohtade tekkimist. Selline ülempiir kehtib juba mitmes riigis - Rootsis, Lätis, Austrias - ja selleks, et kõrgepalgalised töökohad riigist välja ei läheks. Miks ei peaks Eesti sama teed minema?
    Muidugi on ideele oponeerijail vastuargumente. Üks peamine neist on, et eelarve läheb kummuli, sest maksutulud jäävad laekumata. Kas ikka jäävad?
    Praegu kasutatakse maksude optimeerimise huvides just sellesama kõrge sotsiaalmaksu tõttu õige sageli töötajate palgalevõtmise asemel osaühingute skeeme. Kõrgepalgalisele töötajale ei maksta palka, vaid tasutakse temale kuuluva OÜ esitatud arve teenuse eest. Töötaja võtab sotsiaalmaksu vältides oma osaühingust välja dividende ja tasub neilt paremal juhul vaid tulumaksu.
    Sotsiaalmaksuga maksustatavale töötasule ülempiiri seadmine tähendab, et vajadus skeemide nuputamiseks väheneb. Maksust möödahiilimise põhjused vähenevad ja maksu laekumine võib seeläbi hoopis paraneda.
    Teatud summast sotsiaalmaksu kasvamisele piiri panek stimuleerib uute töökohtade teket. Need aga tähendavad otseselt maksude laekumise kasvu, mitte kahanemist. Nii toob võimalikult paljude uute kõrgepalgaliste töökohtade loomine kaasa mitte tondina maalitud haigekassa ja pensioniraha vähenemise, vaid rohkem vahendeid nii tervishoiuks kui ka sotsiaalkulutusteks. Tõsi, töökohad ei teki hetkega, ajuti võivad ka maksulaekumised kõikuda, ent need mured on ajutised.
    Kui 1999 vaieldi ettevõtte tulumaksureformi üle, oli samuti vaja valida kahe variandi vahel - riskida ajutise maksulaekumise väiksema kasvuga, panustada tulevikus uute töökohtade loomisse ja seeläbi maksulaekumiste kasvu või loobuda reformist, kuid hoida maksulaekumistes stabiilset taset. Õnneks otsustati reformi kasuks. Efekt ei lasknud end oodata nii kaua, kui kardeti. Mõju kestab aga siiani.
    Valmisolek radikaalseks otsusteks on poliitilistel jõududel erinev. Reformierakonna fraktsiooni pakutud tipp-spetsialistide töökohtade tekke stimuleerimisest loobumine tähendab, et oponentidel peab olema välja pakkuda muu plaan. Mitte midagi tegemine ja piirdumine vaid kosmeetiliste või üheaastase mõjuga otsustega on kõige halvem variant.
    Autor: Keit Pentus
    Jaga lugu:
  • Hetkel kuum

Enefiti börsikell kuulutab Eesti väikeaktsionäri triumfi
Enefit Greeni aktsiate esmane avalik pakkumine õnnestus vaatamata sellele, kuidas aktsia käituma hakkab, kirjutab Äripäev juhtkirjas.
Enefit Greeni aktsiate esmane avalik pakkumine õnnestus vaatamata sellele, kuidas aktsia käituma hakkab, kirjutab Äripäev juhtkirjas.
Nafta hind on täna tõusu jätkamas
Nafta hinnatõus on täna jätkumas, eelmisel nädalal tõusis tooraine hind juba kaheksandat nädalat järjest, sest globaalne energiaturu kriis suurendab enne talve nõudlust, vahendab Bloomberg.
Nafta hinnatõus on täna jätkumas, eelmisel nädalal tõusis tooraine hind juba kaheksandat nädalat järjest, sest globaalne energiaturu kriis suurendab enne talve nõudlust, vahendab Bloomberg.
Baltic Agro Machinery saab uue juhi
Alates 11. oktoobrist juhib Baltic Agro Machinery ASi Marek Tamm, kes vastutab müügi-, teenindus- ja varuosade äritegevuse eest ettevõttes.
Alates 11. oktoobrist juhib Baltic Agro Machinery ASi Marek Tamm, kes vastutab müügi-, teenindus- ja varuosade äritegevuse eest ettevõttes.
Olümpiavõitja Gerd Kanter investeerib digikulda ja kinnisvarasse "15-20% tootlust teeb meele rõõmsaks."
Olümpiavõitja ja maailmameistri Gerd Kanteri sõnul peavad sportlased juba varakult mõtlema hakkama, kuidas oma tulevik kindlustada. „Sportlase karjäär lõpeb tavaliselt varem kui plaanitakse ja selleks peab valmis olema,“ ütles ta. Kanter ise tegeleb juba mõnda aega investeerimisega ja tema portfelli suurus on kasvanud pea poole miljoni euroni.
Olümpiavõitja ja maailmameistri Gerd Kanteri sõnul peavad sportlased juba varakult mõtlema hakkama, kuidas oma tulevik kindlustada. „Sportlase karjäär lõpeb tavaliselt varem kui plaanitakse ja selleks peab valmis olema,“ ütles ta. Kanter ise tegeleb juba mõnda aega investeerimisega ja tema portfelli suurus on kasvanud pea poole miljoni euroni.