Kinnisvara ees, hotellindus järel

Äripäev on alati toetanud maksusüsteemi lihtsustamist, erandite ja soodustuste kaotamist - arusaadavam maksusüsteem, lihtsam hallata, vähem bürokraatiat ja vähem poliitikat. Aga valitsuse seekordsele mõttele tõsta ka majutusteenuse käibemaks seniselt 5 protsendilt 18-le toimetus oma õlga alla ei pane - maksusüsteemi lihtsustamisega pole siin midagi pistmist, valitsuse eesmärk on suurendada eelarvetulusid.

Parasjagu käivad kõnelused tuleva aasta eelarve üle ja 9,9 miljardi krooni suurune kärbe tuleb raskelt. Maksude tõstmine oleks kõige lihtsam viis tulude poolt suurendada. Ent kallinev majutusteenus kahandaks niigi vähenema kippuvat turistide hulka ja suurema maksutulu asemel laekuks sedagi vähem.

Soodustuse kaotamiseks pole aeg kõige parem: mõõn majanduses on globaalsem, mitte ainult meil, konkurents riikide ja ettevõtete vahel äge. Pealegi lubab Euroopa Liit kohalikele ettevõtetele käibemaksusoodustust. 27 liikmesriigist 22s on hotellidele seatud käibemaks väikesem üldkehtivast määrast ja jääb alla 15 protsendi. Restoranidele teevad soodustusi 11 riiki. Näiteks Lätis ja Leedus kehtib majutusteenusele 5protsendine käibemaks, Soomes on see 8. Meie hotellifirmad jääksid kaotajaks.

Peamine probleem on aga toimetuse meelest selles, et meil ei paista turismipoliitikat üldse olevat, vaata riigi või ettevõtja tasandilt.

Valitsus on silmnähtavais raskustes mõõnaajaga toimetulekul - tõmbleb siia-sinna nagu peata kana. ELi abirahadest suunatakse lisamiljoneid teiste meetmete arvelt Eesti kui reisisihi tuntuse suurendamiseks ja samal ajal pitsitatakse Eesti tuntuse suurendamise nimel tegutsejail maksudega kõri kinni.

Hotellinduse puhul aga terendab samalaadne stsenaarium, kui läks käiku kinnisvarasektoris. Kõik kippusid headel aegadel hotelle ehitama. Mullu lisandus hotellikohti 20 protsenti ja neid tuleb veelgi. Paljud projektid on külmutatud ja nagu ütleb Eesti Restoranide ja Hotellide Liidu juht Feliks Mägus - ükski pank ei taha enam kuulda sõna "restoran" või "hotell". Ta tunnistab, et hotelle on liiga palju. Ennustataksegi väikeste hotellifirmade pankrotilainet.

Hotelliärimehed viibutavad sõrme valitsuse poole, justkui oleks riik süüdi, et ärimehed turgu üle hindasid. Samal ajal on meie hotellide hinnatase kõrgemgi kui mitme naabri juures. Ettevõtjad, kes tahavad kaua tegutseda ja teenida, tõmbavad oma kasumimarginaale koomale. Turistide arvu kahanemise vältimiseks võiksid sedasama teha hotellidki.

Muuseas, kinnisvaraäri sai 18protsendise käibemaksuga hakkama. Hotellindus pole millegi poolest eelistatum valdkond.

Autor: ÄP