Põlevkivi - Eesti võimalus

Märtsis, kui konkurentsiamet lubas Eesti Energial tõsta elektri hinda 20% asemel 5%, ähvardas finantsdirektor Margus Kaasik, et nüüd peab Eesti Energia koondama 1000 inimest. Siis peeti seda emotsiooniks. Nüüd võib öelda, et Kaasikul oli tõsi taga - Eesti Energia koondab Ida-Virumaal 1000 töötajat.

Ilmselt lahkub 500 töötajat Narva Elektrijaamadest, umbes sama palju Eesti Põlevkivist, lahkujaid on ka Energoremondist. Praegu valmistatakse neis ettevõtetes koondamisi ette täie hooga. Kohale on saadetud Kaasiku emissarid, kes otsustavad, kes minema saadetakse. Aeg on valitud oskuslikult: suvel ei huvita kedagi tööasjad, eriti veel valitsust ja ministeeriume. Hästi on valitud ka koht - Ida-Virumaa on Tallinnast kaugel ja kedagi ei huvita idavirulaste saatus.

Kas koondamine on tõepoolest hädavajalik? Pigem tulnuks astuda samme, et põlevkivitööstus konkurentsivõimeline oleks. Tänavu pidi algama Narva uue õlitehase ehitus, kuid pole finantseerimisotsustki. Meil on aga põlevkivitööstus, mis katab 95% Eesti energiavajadusest. Jutt põlevkivienergeetika lõpetamisest on populism ja rumalus. Asemele pole midagi panna. Odavamat elektrit võime osta vaid suviti ja sedagi pisteliselt. Talviti ostetakse elektrit meilt, sest siis on ka Põhjamaad, teised Baltimaad ja Venemaa hädas ning võimsustest ei piisa.