Statistikaamet muudab SKP arvutamist ELi nõudel

Näiteks, kui hiljuti avaldas Soome SKP kasvuks 2,8%, kuid pisut hiljem tõi Eurostat sama perioodi kasvuks 3,1%. Mõlemad numbrid olid õiged, kuid esimene ei ole sesoonselt ja tööpäevade arvuga korrigeeritud, teine on.

Sel suvel Eestit vapustanud -1,4% majanduskasv võib Mertsina sõnul muutuda, aga milliseks SKP kujuneb, ei oska veel keegi täpselt öelda.

"Küllap analüütikud ootavad täpsustatud SKP andmeid," vastas Mertsina küsimusele, miks paljud analüütikud viimasel ajal prognoosidest hoiduvad. "SKP pole püsiv suurus. Küsimus pole selles, et korrigeeritakse vigu, vaid SKPd korrigeeritakse täpsemaks," kordas Mertsina ajakirjanikele.

Senini arvutas statistikaamet püsivhindades SKPd 2000. aasta baasil. Kaheksa aastaga on toodete struktuur muutunud ja mida kaugemale baasaastast minna, seda ebatäpsemaks statistika muutub, rääkis Mertsina.

Uue aheldamise metoodika järgi arvestatakse SKPd eelmise aasta keskmistes hindades. Fikseeritud baasaastat enam pole. See tagab täpsema püsivhinnaarvestuse, kuid majanduskasvu on tunduvalt keerulisem leida kui varem. SKP kasvu leidmiseks ei saa kasutada erinevate aastate võrdlemist eelmise aasta hindades. Kasvunumbri saab hoopis ahelindeksite jagamisel.

Uue näitajana võtab statistikaamet kasutusele panuse SKP kasvu (inglisekeelne vaste - contribution to GDP growth), mida arvutatakse kõikide komponentide kohta. Samas ei saa analüütikuile kõnekate varude aheldatud kasvu leida. "Varude muutus pakub tavainimesele vähe huvi, kuid analüütikutele küll. See võib olla ühel aastal positiivne ja teisel aastal negatiivne," kommenteeris Mertsina näitaja sisu.