Gaas 'uinutab' loomi ja linde
Neljajalgsete ja suleliste hukkamiseelseks uinutamiseks ja hädatapuks saab kasutada tööstuslikku gaasi.
Sobivaim on süsihappegaas, mis tekib tahes-tahtmata keemilistel protsessidel jääkgaasina. Lausa lust on seda atmosfääri laskmise asemel inimkonna hüvanguks kasutada.
Õhust ligi kaks korda raskem CO2 tõrjub sissehingatavast õhust hapniku välja, põhjustades teadvusekaotuse ja hiljem ka surma. Süsihappegaasi üledoseerimine on üks leebemaid hukkamisviise, kuna see gaas pole mürgine, vaid meeldivalt uinutav. Süsihappegaasi kasutamise poolt räägib ka selle odavus.
Skandinaavias on viimasel ajal lindude hukkamiseks hakatud kasutama lämmastikku, kuna lämmastiku-uni saabub veelgi rahulikumalt - ruum täitub gaasiga märkamatult, pihustamisel ei teki isegi müra.
Haigete kodulindude mahukama gaasiga hävitamisega tehti ots lahti möödunud suvel Viljandimaal OÜ Abja Muna kanalas, kus hukati 5000 Newcastle'i tõppe nakatunud kana. Vedel ülimadalal temperatuuril (-79 oC) olev süsihappegaas pihustati kanalasse läbi perforeeritud toru.
Spetsialistide oskused pandi proovile ka mullu novembris, mil Talleggi Kulli kanalas tuli hukata 237 000 todasama lindude katku põdevat kana. Eestis toimus nii suures mahus lindude elimineerimine esimest korda. Tuli hankida oskusteavet gaasikontserni Skandinaavia ja Saksa kolleegidelt.
Pole midagi parata - ka linnugripi võimalikuks puhkemiseks peab gaasifirma koos veterinaar- ja toiduametiga valmis olema.
Tänapäeva lihakombinaadid kasutavad gaasi tapamajades. Loomad ei sure küll gaasisurma, kuid nad uinutatakse enne hukkamist süsihappegaasiga. Selline une pealt surmamine on tavapärastest tapaviisidest loomulikum - loomadel ei teki surmašokki ega hukkamiseelseid krampe, nende liha on nn stressivaba. Eestis on stressivabad sigade surmajad näiteks Rakvere ja Valga Lihakombinaat.
Aiapidajad võitlevad CO2-relvaga oma suurimate vaenlaste - muttide vastu. Gaas pihustatakse balloonist mutiaukudesse. Oma raskuse tõttu vajub see käikudesse laiali ning lämmatab või peletab pikaks ajaks eemale seal resideeruvad mutid.
Gaasiga tõrjutakse ka kahjureid, näiteks lutikaid. Nii üllatav kui see ka pole, aga Lääne-Euroopa hotellides teevad lutikad come back'i. Kui varem kasutati nende tõrjeks mürki sisaldavaid kemikaale, siis keskkonnasõbralikum on neid tõrjuda tahke süsihappegaasi ehk kuivjääga. See inimestele ohutu tõrjevahend tapab lutikad, nende munad ja vastsed. Erinevalt kemikaalide kasutamisest saab pärast kuivjäätõrjet ruume kohe kasutada.