Riigikohus nimetab sel nädalal Postimehes
ilmunud artiklit, mis interpreteeris esimese astme kohtuotsuste tühistamise
statistikat, kahetsusväärselt eksitavaks. Samuti on eksitav artikkel, mis rääkis
valmivast kohtute seaduse eelnõust ning selles planeeritavast kohtunike
palgamuutusest.
Nimelt ei kajasta avaldatud statistika ning seal kõrval olev artikkel kohtunike tehtud otsuste üldarvu, vaid ainult edasikaevatud kohtuotsuseid. Möödunud aastal lahendas esimese astme kohtunik keskmiselt 280 asja. On selge, et statistikas toodud edasikaevatud paarikümne asja põhjal järeldust teha, justkui mõne kohtuniku puhul tühistatakse enam kui pooled otsused, on meelevaldne.
Samuti ei too statistika välja iga konkreetse kohtuniku puhul edasikaevatud asjade protsenti lahendatud asjade üldarvust.
Teiseks soovib riigikohus rõhutada Postimehes 23. oktoobril ilmunud artiklile vastuseks, et artiklis jäänud mulje, justkui taotleksid kohtunikud kohtute seaduse eelnõuga enestele presidendipalka, on väär.
Artikkel jätkub pärast reklaami
Tegelikkuses pakkus eelnõu välja esimese astme kohtuniku palgaks 65% presidendi ametipalgast, teise astme kohtunikule 75% ning riigikohtunikule 90% presidendi ametipalgast. Need proportsioonid vastavad praegusele palgatasemele.
Samas on eelnõud välja töötanud töögrupp möönnud, et Riigikogu menetluses on praegu riigi kõrgemate ametiisikute ametipalkade seaduse eelnõu, mis koos teiste ametiisikute palkadega määraks ära ka kohtunike palgad. Kui see Riigikogu poolt vastu võetakse, siis loomulikult kohtute seadus palgaküsimust ei reguleeriks. Just seetõttu, et eesmärgiks olnud kohtunike lisatasude vähendamine ning palga lahtisõlmimine keskmisest palgast, saaks seadusega lahendatud.
Riigikohus palub edaspidi neid teemasid kajastades konsulteerida vastavalt kas Riigikohtu või Justiitsministeeriumiga.