Liibanoni ja hispaania arheoloogid
avastasid Liibanonist 2900 aasta vanused savipotid, mis täitsid tähtsat rolli
foiniiklaste matusetseremooniates.
Foiniiklased elasid peamiselt tänapäeva Süüria ja Liibanoni territooriumil aastatel 1500 eKr kuni 300 eKr ning olid osavad meresõitjad. Arheoloogide leid aitab valgust heita nende omapärastele matusekommetele. Nimelt oli neil kombeks surnud põletada ning luud savipotiga maha matta. “Suurema savipotiga pandi kaasa ka väiksem, mis oli aga tühi. Selle ülesandeks oli pakkuda varju lahkunu hingele,” ütles väljakaevamisi juhtinud arheoloog Ali Badawi.
Liibanoni lõunaosa rannikulinna Suri lähedalt avastati sada savipotti. Badawi on koos Hispaania Pompeu Fabra ülikooli teadlastega teinud selles piirkonnas väljakaevamisi mitu aastat. Koht avastati juba 1997. aastal, kuid kaevamistöödega on edasi jõutud keskmiselt vaid 50 ruutmeetrit aastas, kirjutas Reuters.
“Need avastused aitavad lahti mõtestada foiniiklaste kultuuri olulisi aspekte ka teadlastel, kes uurivad Tuneesia, Hispaania ja Itaalia rannikult leitud foiniiklaste kolooniaid,” ütles hispaanlaste uurimisrühma juht Maria Eugenia Aubet. “Leiud tõestavad, et foiniiklastel oli kindel nägemus surmajärgse elu kohta,” ütles Aubet.
Artikkel jätkub pärast reklaami
On oluline, et foiniiklaste säilmeid saab uurida ka Liibanonis, sest see maa on foiniiklaste kunagine kodu. Liibanonis on aga erinevail põhjustel sellele teemale vähe tähelepanu pööratud. Ka praegused väljakaevamised on kulgenud üle kivide ja kändude. 2006. aasta sõda Iisraeli ja Hezbollah’ vahel katkestas töö mitmeks aastaks.
Foiniiklaste olulisimad asulad Liibanonis olid Sur, Jubayl ja Sayda. Just Sur arvatakse olevat peamiseks lähtekohaks, kust foiniiklased laiendasid oma asumaid üle Vahemere ranniku.