Viimastel nädalatel on üha enam räägitud
ettevõtete, eriti riigile kuuluvate firmade viimisest börsile.
Eesti Päevaleht kirjutas nädal aega tagasi majandusministeeriumi analüüsist, milles ühe võimalusena soovitatakse veerand Eesti Energia aktsiatest viia börsile. Praeguses olukorras võiksid ettevõtted lisakapitali hankida börsilt. Hoolimata sellest, et Euribor on kuuga langenud enam kui protsendipunkti võrra ning suure tõenäosusega jääb madalaks veel tükiks ajaks, muutuvad ettevõtetele laenutingimused karmimaks.
Riigi-, aga ka erafirmade uusi börsidebüüte ootavad pikisilmi nii finantsturgude spetsialistid kui ka börs ise. Valitseb lootus, et uus firma puhub börsile elu sisse ja suudab ehk lõputu languse lõpuks peatada. Positiivseks näiteks võiks tuua ju Eesti Telekomi, mille aktsiad noteeriti pea 10 aastat tagasi, 1999. aasta veebruaris. Tallinna börs oli just langenud oma ajaloo esimese krahhi põhja ning telekomifirma börsile jõudmine oli just see, mis hakkas väärtpaberiturgu üles vedama. Aasta lõppes toona börsi 38protsendilise tõusuga.
Aga ajad ja olud muutuvad ning seekord ma küll uute börsifirmade saabumiste tervistavat mõju ei usu. Vähemalt lähema paari-kolme aasta jooksul mitte.
Artikkel jätkub pärast reklaami
Minu pessimismi põhjuseks on investorite viimase aja kogemused uute firmadega, mis on ju tegelikult katastroofilised.
Veidi enam kui kaks aastat tagasi läks börsile Olympic EG. Esialgu tundus, et selle ettevõtte aktsiate avaliku esmaemissioonis (IPO) osalejad võitsid jackpot'i. Poole aastaga oli kasiinofirma aktsia hind peaaegu kolmekordistunud.
Kui enamiku teiste ettevõtete aktsiad hakkasid 2007. aasta veebruaris järsult ära kukkuma, siis Olympicu aktsia tegi läbi vaid väikese korrektsiooni ning kerkis suvel 101 kroonini. Möödunud kolmapäeval käis aktsia hind 10 kroonil. Nii nagu hasartmängijatega ikka juhtub, need, kes ei suutnud õigel ajal lõpetada, kaotasid pea kogu teenitu ehk 70 protsenti algsest investeeringust ja 90 protsenti vahepeal võidetust.
Loe lisa tänasest Äripäevast.