Termiidi kõhus elutseva bakteri DNA
järjestamine paljastas õhulämmastiku sidumiseks vajalike geenide komplekti.
Avastus seletab, kuidas need ökoloogiliselt väga edukad putukad saavad hakkama
niivõrd lämmastikuvaesel dieedil.
Tselluloosist toituva organismina on termiidid sattunud teadlaste tähelepanu alla seoses Maa energiaküsimusega, vahendas Eesti Geenikeskus ajakirja Science.
Ammu on teada, et termiitide seedeelundkonnas elavad sümbiontsed mikroorganismid, kes aitavad neil puist ninaesist seedida. Mõistatuslikuks on jäänud aga see, kuidas tulevad need putukad toime dieedil, mis sisaldab väga vähe lämmastikku, paljude biomolekulide (näiteks valkude ja DNA) olulist koostisosa. Siingi arvati vastust peituvat sümbiontsetes mikroobides, kuid kahjuks takistas edasist uurimist asjaolu, et ilma termiidita (ehk siis laboris söötmel) need organismid lihtsalt ei kasva.
Termiidi Coptotermes formasanus toitumiseks kõige vajalikum kõhukaasleja on protist Pseudotrichonympha grassii, kelle rakkudes elab omakorda arvukalt teatud liiki baktereid. Oletades, et sel bakteril võib olla oluline roll termiidi ainevahetuses, järjestasid Jaapani teadlased tema genoomi ning võrdlesid leitud geene juba põhjalikult uuritud mikroobide geenidega. Üllatuslikult avastati komplekt geene, mille abil mõned bakterid seovad aineringesse keemiliselt inertset õhulämmastikku.
Artikkel jätkub pärast reklaami
Atmosfäärilämmastiku muutmine ainevahetuses kergesti kasutatavaks ammoniaagiks on energeetiliselt kulukas, kuid tasuv, kuna omastatava lämmastiku eest saab bakter protistilt vastu energiarikkaid suhkruid.