• OMX Baltic0,46%301,4
  • OMX Riga0,11%893,94
  • OMX Tallinn0,63%2 081,82
  • OMX Vilnius0,71%1 211,06
  • S&P 5000,83%6 279,35
  • DOW 300,77%44 828,53
  • Nasdaq 1,02%20 601,1
  • FTSE 100−0,37%8 790,33
  • Nikkei 2250,06%39 810,88
  • CMC Crypto 2000,00%0,00
  • USD/EUR0,00%0,85
  • GBP/EUR0,00%1,16
  • EUR/RUB0,00%92,83
  • OMX Baltic0,46%301,4
  • OMX Riga0,11%893,94
  • OMX Tallinn0,63%2 081,82
  • OMX Vilnius0,71%1 211,06
  • S&P 5000,83%6 279,35
  • DOW 300,77%44 828,53
  • Nasdaq 1,02%20 601,1
  • FTSE 100−0,37%8 790,33
  • Nikkei 2250,06%39 810,88
  • CMC Crypto 2000,00%0,00
  • USD/EUR0,00%0,85
  • GBP/EUR0,00%1,16
  • EUR/RUB0,00%92,83
  • 18.11.08, 16:17
Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine

Termiidi kõhus elav bakter seob õhulämmastikku

Termiidi kõhus elutseva bakteri DNA järjestamine paljastas õhulämmastiku sidumiseks vajalike geenide komplekti. Avastus seletab, kuidas need ökoloogiliselt väga edukad putukad saavad hakkama niivõrd lämmastikuvaesel dieedil.
Tselluloosist toituva organismina on termiidid sattunud teadlaste tähelepanu alla seoses Maa energiaküsimusega, vahendas Eesti Geenikeskus ajakirja Science.
Ammu on teada, et termiitide seedeelundkonnas elavad sümbiontsed mikroorganismid, kes aitavad neil puist ninaesist seedida. Mõistatuslikuks on jäänud aga see, kuidas tulevad need putukad toime dieedil, mis sisaldab väga vähe lämmastikku, paljude biomolekulide (näiteks valkude ja DNA) olulist koostisosa. Siingi arvati vastust peituvat sümbiontsetes mikroobides, kuid kahjuks takistas edasist uurimist asjaolu, et ilma termiidita (ehk siis laboris söötmel) need organismid lihtsalt ei kasva.
Termiidi Coptotermes formasanus toitumiseks kõige vajalikum kõhukaasleja on protist Pseudotrichonympha grassii, kelle rakkudes elab omakorda arvukalt teatud liiki baktereid. Oletades, et sel bakteril võib olla oluline roll termiidi ainevahetuses, järjestasid Jaapani teadlased tema genoomi ning võrdlesid leitud geene juba põhjalikult uuritud mikroobide geenidega. Üllatuslikult avastati komplekt geene, mille abil mõned bakterid seovad aineringesse keemiliselt inertset õhulämmastikku.

Artikkel jätkub pärast reklaami

Atmosfäärilämmastiku muutmine ainevahetuses kergesti kasutatavaks ammoniaagiks on energeetiliselt kulukas, kuid tasuv, kuna omastatava lämmastiku eest saab bakter protistilt vastu energiarikkaid suhkruid.

Seotud lood

Äriplaan 2026

Äriplaan 2026

Uurime välja Eesti majanduse arengusuunad 2026. aastal, et ettevõtjatel ja tippjuhtidel oleks, millele tuginedes järgmist aastat planeerida.

Kas eksport ja kaitsetööstuse areng võiksid Eesti majandusele uue käigu sisse aidata? Kuidas näevad Põhjamaade ettevõtjad ja tippjuhid Eesti võimalusi rahvusvahelisel areenil ning kas nad plaanivad siia investeerida? Kuhu investeerivad ning millele tõmbavad pidurit Eesti ettevõtjad? Missugune on riigi äriplaan 2026. aastaks? Kõigile nendele küsimustele saad vastuse 17. septembril Eesti mõjukaimal majanduskonverentsil Äriplaan!

Enda kogemust tulevad Eestisse jagama ülemaailmse ulatusega Rootsi masina- ja metallitööstusettevõte Hanza AB asutaja ja tegevjuht Erik Stenfors ning Telia Company president ja tegevjuht Patrik Hofbauer.

  • Toimumisaeg:
    17.09.2025
  • Alguseni:
    2 k 12 p 21 t
  • Toimumiskoht:
    Tallinn

Hetkel kuum

Podcastid

Tagasi Äripäeva esilehele