• OMX Baltic−0,13%318,69
  • OMX Riga−0,28%971,32
  • OMX Tallinn0,02%2 229,61
  • OMX Vilnius−0,35%1 506,26
  • S&P 5000,34%7 745,19
  • DOW 301,08%52 181,52
  • Nasdaq 0,1%26 720,1
  • FTSE 1001,08%10 840,35
  • Nikkei 225−4,9%64 425,95
  • CMC Crypto 2000,00%0,00
  • USD/EUR0,00%0,89
  • GBP/EUR0,00%1,18
  • EUR/RUB0,00%94,04
  • OMX Baltic−0,13%318,69
  • OMX Riga−0,28%971,32
  • OMX Tallinn0,02%2 229,61
  • OMX Vilnius−0,35%1 506,26
  • S&P 5000,34%7 745,19
  • DOW 301,08%52 181,52
  • Nasdaq 0,1%26 720,1
  • FTSE 1001,08%10 840,35
  • Nikkei 225−4,9%64 425,95
  • CMC Crypto 2000,00%0,00
  • USD/EUR0,00%0,89
  • GBP/EUR0,00%1,18
  • EUR/RUB0,00%94,04
Välistoetusi on kümne kuuga laekunud riigieelarvesse plaanitust alla kahe kolmandiku, mis võib tähendada saamata jäänud tulusid eelarves.
"Kui raha laekub sel aastal vähem, siis tehakse ka projekte vähem ning nende elluviimine lükkub järgmisesse eelarveaastasse," kommenteeris rahandusministeeriumi asekantsler Ivar Sikk.
"Välistoetused on eelarves sihtotstarbelised, mis tähendab, et seda raha saab kasutada vaid kindlate projektide elluviimiseks," lisas ta. Rahalistelt mahtudelt on välistoetused võrdsed aktsiisidega.
Siku sõnul kuhjub üldjuhul projektidokumentide esitamine ja raha väljamaksmine aasta lõppu, mistõttu on aastaid olnud praktika selline, et suurem osa toetuste väljamakseid ja seetõttu ka raha laekumisi toimub üsna aasta lõpus.

Hetkel kuum

Podcastid

Tagasi Äripäeva esilehele