- OMX Baltic−0,33%292,8
- OMX Riga−0,57%910,82
- OMX Tallinn−0,15%1 961,27
- OMX Vilnius−0,5%1 227,68
- S&P 500−0,1%6 600,35
- DOW 300,57%46 018,32
- Nasdaq −0,33%22 261,33
- FTSE 1000,14%9 208,37
- Nikkei 2251,09%45 277,43
- CMC Crypto 2000,00%0,00
- USD/EUR0,00%0,85
- GBP/EUR0,00%1,15
- EUR/RUB0,00%99,27
- OMX Baltic−0,33%292,8
- OMX Riga−0,57%910,82
- OMX Tallinn−0,15%1 961,27
- OMX Vilnius−0,5%1 227,68
- S&P 500−0,1%6 600,35
- DOW 300,57%46 018,32
- Nasdaq −0,33%22 261,33
- FTSE 1000,14%9 208,37
- Nikkei 2251,09%45 277,43
- CMC Crypto 2000,00%0,00
- USD/EUR0,00%0,85
- GBP/EUR0,00%1,15
- EUR/RUB0,00%99,27
Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine
Vähem välistoetusi vajutab riigi tuludele survepitseri
Välistoetusi on kümne kuuga laekunud
riigieelarvesse plaanitust alla kahe kolmandiku, mis võib tähendada saamata
jäänud tulusid eelarves.
"Kui raha laekub sel aastal vähem, siis tehakse ka projekte vähem ning nende elluviimine lükkub järgmisesse eelarveaastasse," kommenteeris rahandusministeeriumi asekantsler Ivar Sikk.
"Välistoetused on eelarves sihtotstarbelised, mis tähendab, et seda raha saab kasutada vaid kindlate projektide elluviimiseks," lisas ta. Rahalistelt mahtudelt on välistoetused võrdsed aktsiisidega.
Siku sõnul kuhjub üldjuhul projektidokumentide esitamine ja raha väljamaksmine aasta lõppu, mistõttu on aastaid olnud praktika selline, et suurem osa toetuste väljamakseid ja seetõttu ka raha laekumisi toimub üsna aasta lõpus.
Asekantsler rääkis, et mõningal määral jäi uue struktuuritoetuste perioodi (aastad 2007-2013) vahendite kasutamine loodetust hilisemaks. Nüüdseks on aga üle poolte toetusmeetmete määruseid välja töötatud ning mitu suurt infrastruktuuriprojekti on ka juba valitsuses heaks kiidetud.
Karistusi Eestile ei järgne, kinnitas Sikk ja lisas, et tänavu kasutamata jäänud vahendeid saab kasutada ka järgnevatel aastatel, välja arvatud perioodi 2004-2006 struktuurifondide vahendid, mida tohib kasutada vaid selle aasta lõpuni.
Projektide elluviimine pole Siku sõnul seisma jäänud. Kõik ministeeriumid ja toetusi vahendavad asutused on tema ütlusel teadvustanud euroraha olulisust ning jätkavad intensiivset tööd nende elluviimiseks. "Üksikute projektide elluviimine on veninud, kuid probleemid on olnud kõigil väga spetsiifilised ja neid üldistada ei ole võimalik," selgitas Sikk.
Loe lisa tänasest Äripäevast.
Hetkel kuum
„See on äri, mu sõbrad, ühel hommikul saad laksu näkku ilma igasuguse põhjuseta.“
„See on äri, mu sõbrad, ühel hommikul saad laksu näkku ilma igasuguse põhjuseta.“
“Mingit emotsiooni ei tekita”
“Kõik algas suure hooga pihta, aga siis tuli välja, et raha ei ole”
Omanik saneerimisest: “See ei tähenda mu elutöö lõppu”
Podcastid
72 akadeemilist tundi, millest 32 ak/h auditoorne õpe ja 40 ak/h iseseisev e-õpe
Enimloetud
1
Viimased uudised
„See on äri, mu sõbrad, ühel hommikul saad laksu näkku ilma igasuguse põhjuseta.“
Tagasi Äripäeva esilehele