- OMX Baltic0,22%300,68
- OMX Riga0,06%893,52
- OMX Tallinn0,12%2 071,16
- OMX Vilnius0,3%1 206,04
- S&P 5000,83%6 279,35
- DOW 300,77%44 828,53
- Nasdaq 1,02%20 601,1
- FTSE 1000,00%8 822,91
- Nikkei 225−0,46%39 626,3
- CMC Crypto 2000,00%0,00
- USD/EUR0,00%0,85
- GBP/EUR0,00%1,16
- EUR/RUB0,00%92,85
- OMX Baltic0,22%300,68
- OMX Riga0,06%893,52
- OMX Tallinn0,12%2 071,16
- OMX Vilnius0,3%1 206,04
- S&P 5000,83%6 279,35
- DOW 300,77%44 828,53
- Nasdaq 1,02%20 601,1
- FTSE 1000,00%8 822,91
- Nikkei 225−0,46%39 626,3
- CMC Crypto 2000,00%0,00
- USD/EUR0,00%0,85
- GBP/EUR0,00%1,16
- EUR/RUB0,00%92,85
Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine
Ennuste: stagflatsioon - majanduspoliitikute õudusunenägu
TTÜ majandusmatemaatika professor Ülo
Ennuste avaldab oma blogis kahtlust, et Eestil ei avane suutmatuse tõttu
inflatsioonikriteeriumiga hakkama saada võimalust 2011. aastal euroalaga
liitumiseks.
„Stagflatsiooni määratletakse kui formaalselt lihtsamat sorti, kuid sisuliselt üht süngemat komplekskriisi: kõrge inflatsioon ja rahvatulu langus. Süngeks teeb seda veel asjaolu, et üldarvamuse põhjal tuleb inflatsioon majanduse peale koos räigemat tüüpi finants-ja majanduspoliitika vigade kombinatsiooniga,“ kirjutab Ennuste.Just sellist kriisi on Eesti Ennuste hinnangul täna põdemas.
„Majanduspoliitiline kurbloolus komplekskriisi puhul on meil eriti see, et nii põhjuste mõistmiseks kui nende tohterdamiseks on vaja vallata adekvaatseid ja kompleksseid majandusteoreetilisi analüüsi- ja otsustusmeetodeid,“ märgib professor lisades, et selles osas on Eesti aga tase nullis, eriti sellest vaatevinklist, et moodne majandusteooria on kujunenud matemaatika üheks haruks.
Ennuste toob välja, et üldiselt ei suudeta meil makroökonoomikas opereerida rohkem kui ühe ja konkreetse näitajaga korraga, näiteks rahvatulu kasvutempoga. „Kui aga mõni veelgi olulisem näitaja on veidi abstraktsem, siis seda mitte ainult ei võeta süsteemsuse huvides isegi arvesse, vaid surutakse suures ebakompetentsuses silmad lihtsalt kinni,“ kritiseerib Ennuste.„Just selline olukord on meil praegu inflatsiooni kõrge tasemega, mis on Eesti majanduse puhul isegi viiekümne riigi hulgas lollilt silmapaistvalt kõrge. Lollilt, sest inflatsiooni loetakse suhteliselt reguleeritavaks - muidugi kui selleks asjatundlikkust piisab,“ nendib professor.
Mis sellisest olukorrast süsteemselt tuleneb, on tema hinnangul täiesti ebapädeva ja jätkusuutmatu majanduspoliitika ajamine.„Näiteks parajasti vassitakse jälle kiirest ülemikust euroalasse. Eesti Pank on aastate jooksul juba vähemalt kuus impotentset varianti sellest plaanist valmis treinud, samal ajal, kui jätkusuutlikkuseks oleks vaja kiireks sihiks hoopiski seada inflatsiooni ohjamiseks vajalike arukate kombineeritud meetmete kiire rakendamine, näiteks konkurentsivõime kärbumise vääramiseks, rääkimata majandusliku ebavõrdsuse leevendamisest,“ märgib Ennuste ning lisab, et kahjuks käivad kombineeritud meetmed Eesti makro-ökonoomikutele ja finantspoliitikutele üle kompetentsi.
Ta toob näitena välja eelarve kärpimise, kus poliitikud peaksid eelarve laekumiste suurendamiseks paralleelselt kaaluma ka kapitalikasumitega seotud maksude reformimist. „Muide Eestis olla kapitalitulude maksustamise määr ebaproportsionaalselt madalaim kogu ELis“, osutab ta.
Hetkel kuum
Kõige suuremaks veaks peab Ennuste momendil veendumust, justkui saaks majanduslanguse iseeneslikult pidama ja tõusmagi ning koos sellega loksuvad automaatselt paika ka teised näitajad nagu näiteks inflatsioon.„Stagflatsiooni ehk jätkusuutmatu languse puhul see üldiselt paraku nii ei ole, sellest juhuslikult väljudes satutakse üldiselt hoopiski jätkusuutmatu tõusu küünte vahele - tõusu koos kõrge inflatsiooni jätkumisega. Seega tõenäoselt ei ole meil isegi paremal juhul mingit euroalale ülemineku kiiret võimalust: just inflatsioonikriteeriumi jätkuva täitmatuse tõttu ei pruugi selline võimalus kaugeltki avaneda aastaks 2011,“ hoiatab Ennuste ning nendib, et Eestis näib inflatsioon rappuvat valimistsüklite rütmis, kuna inflatsiooniga saab valijatele eriti lihtsal moel häälte kogumiseks rahaillusioonitrikke korraldada.
Usaldusväärse prognoosi tegemiseks, kuhu ja millise kiirusega Eesti lähematel aastatel liigub, oleks tema sõnul eeskätt vaja teada vähemalt nii Rootsi pankade kui ka meie valitsuse olulist siseinfot, mitte seda, mida avalikustatakse laiale publikule. „Sest finants-majanduslikud protsessid on juhitavad/reguleeritavad, seda eeskätt võimulolijate varjatud huvides. Neid saavat moodsa majanduse institutsioonide abil reguleerida kvaliteedilt isegi üle- ja alatsüklilisteks, seda kõike muidugi stohhastilises kontekstis ehk ka päikese plekke arvestades,“ kirjutab Ennuste.
Enimloetud
Viimased uudised
Äriplaan 2026
Uurime välja Eesti majanduse arengusuunad 2026. aastal, et ettevõtjatel ja tippjuhtidel oleks, millele tuginedes järgmist aastat planeerida.
Kas eksport ja kaitsetööstuse areng võiksid Eesti majandusele uue käigu sisse aidata? Kuidas näevad Põhjamaade ettevõtjad ja tippjuhid Eesti võimalusi rahvusvahelisel areenil ning kas nad plaanivad siia investeerida? Kuhu investeerivad ning millele tõmbavad pidurit Eesti ettevõtjad? Missugune on riigi äriplaan 2026. aastaks? Kõigile nendele küsimustele saad vastuse 17. septembril Eesti mõjukaimal majanduskonverentsil Äriplaan!
Enda kogemust tulevad Eestisse jagama ülemaailmse ulatusega Rootsi masina- ja metallitööstusettevõte Hanza AB asutaja ja tegevjuht Erik Stenfors ning Telia Company president ja tegevjuht Patrik Hofbauer.
Hetkel kuum
Podcastid
Peakangelane sai kuriteosüüdistuse
Tagasi Äripäeva esilehele