• OMX Baltic−0,18%293,76
  • OMX Riga−0,03%916,06
  • OMX Tallinn−0,71%1 964,19
  • OMX Vilnius0,00%1 233,86
  • S&P 500−0,13%6 606,76
  • DOW 30−0,27%45 757,9
  • Nasdaq −0,07%22 333,96
  • FTSE 100−0,88%9 195,66
  • Nikkei 2250,3%44 902,27
  • CMC Crypto 2000,00%0,00
  • USD/EUR0,00%0,84
  • GBP/EUR0,00%1,15
  • EUR/RUB0,00%98,78
  • OMX Baltic−0,18%293,76
  • OMX Riga−0,03%916,06
  • OMX Tallinn−0,71%1 964,19
  • OMX Vilnius0,00%1 233,86
  • S&P 500−0,13%6 606,76
  • DOW 30−0,27%45 757,9
  • Nasdaq −0,07%22 333,96
  • FTSE 100−0,88%9 195,66
  • Nikkei 2250,3%44 902,27
  • CMC Crypto 2000,00%0,00
  • USD/EUR0,00%0,84
  • GBP/EUR0,00%1,15
  • EUR/RUB0,00%98,78
  • 20.11.08, 10:00
Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine

Kukk: Devalveerimine ei anna Eestile mitte ühtegi plussi

Majandusanalüütiku ja peaministri nõuniku Kalev Kuke sõnul viskaksime Eesti krooni devalveerimisega prügikasti oma senised saavutused, nulliksime rahva vara ega saavutaks mitte midagi.
Kuke sõnul räägib devalveerimise vastu raudkindel fakt - see ei anna Eestile absoluutselt mitte midagi. „Devalveerimise vastu oleks ka kogu rahvas. Kui riigikogu sellise otsuse teeks, visataks riigikoguliikmed samal õhtul kividega surnuks,“ märkis Kukk.
Kuke ütles, et ei teiste riikide hädadega paralleele tõmmates ei tohi unustada, et Eesti puhul on olukord hoopis teine kui näiteks Lätis, või omal ajal Soomes ja Rootsis, kus inimeste ja ettevõtete kohustused olid seotud vastavalt Rootsi krooni või Soome margaga.
„Meil on kohustused 90 protsendi ulatuses eurodes, samas varad on kroonides. Kui minna devalveerimisele, siis mina ei kujuta küll ette, kuhu see laviin pidama jääb. Juhtub sama, mis juhtus Argentiinas - me muudaksime oma rahva ja ettevõtted totaalselt maksejõuetuks, mis tähendab sisuliselt pankade pankrotti,“ tõi Kukk võrdluse.

Artikkel jätkub pärast reklaami

Kui praegu on võimalik inimestelt ja ettevõtetelt võimalik nende laenud kätte saada, siis pärast devalveerimist poleks see Kuke hinnangul enam võimalik, kuna devalveerimine tähendaks sissetulekute allahindamist tänaselt nominaalilt euro suhtes.
Kui näiteks devalveerimine on toimunud kahekordselt, siis selleks, et tagada inimeste maksevõimet, peaksid ka nende tulud kaks korda kasvama, selgitas ta. „See tähendab totaalse inflatsiooni esilekutsumist, mille tulemuseks oleks Eesti ostujõu langus rahvusvahelises mastaabis. Devalveerimisest ei ole Eesti jaoks võimalik leida mitte ühtegi plussi,“ ütles Kukk.

Seotud lood

Hetkel kuum

Podcastid

Tagasi Äripäeva esilehele