• OMX Baltic−0,33%301,29
  • OMX Riga0,02%893,52
  • OMX Tallinn0,56%2 081,11
  • OMX Vilnius−0,12%1 199,62
  • S&P 500−0,11%6 198,01
  • DOW 300,91%44 494,94
  • Nasdaq −0,82%20 202,89
  • FTSE 1000,28%8 785,33
  • Nikkei 225−0,55%39 765,46
  • CMC Crypto 2000,00%0,00
  • USD/EUR0,00%0,85
  • GBP/EUR0,00%1,16
  • EUR/RUB0,00%92,57
  • OMX Baltic−0,33%301,29
  • OMX Riga0,02%893,52
  • OMX Tallinn0,56%2 081,11
  • OMX Vilnius−0,12%1 199,62
  • S&P 500−0,11%6 198,01
  • DOW 300,91%44 494,94
  • Nasdaq −0,82%20 202,89
  • FTSE 1000,28%8 785,33
  • Nikkei 225−0,55%39 765,46
  • CMC Crypto 2000,00%0,00
  • USD/EUR0,00%0,85
  • GBP/EUR0,00%1,16
  • EUR/RUB0,00%92,57
  • 20.11.08, 10:00
Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine

Kukk: Devalveerimine ei anna Eestile mitte ühtegi plussi

Majandusanalüütiku ja peaministri nõuniku Kalev Kuke sõnul viskaksime Eesti krooni devalveerimisega prügikasti oma senised saavutused, nulliksime rahva vara ega saavutaks mitte midagi.
Kuke sõnul räägib devalveerimise vastu raudkindel fakt - see ei anna Eestile absoluutselt mitte midagi. „Devalveerimise vastu oleks ka kogu rahvas. Kui riigikogu sellise otsuse teeks, visataks riigikoguliikmed samal õhtul kividega surnuks,“ märkis Kukk.
Kuke ütles, et ei teiste riikide hädadega paralleele tõmmates ei tohi unustada, et Eesti puhul on olukord hoopis teine kui näiteks Lätis, või omal ajal Soomes ja Rootsis, kus inimeste ja ettevõtete kohustused olid seotud vastavalt Rootsi krooni või Soome margaga.
„Meil on kohustused 90 protsendi ulatuses eurodes, samas varad on kroonides. Kui minna devalveerimisele, siis mina ei kujuta küll ette, kuhu see laviin pidama jääb. Juhtub sama, mis juhtus Argentiinas - me muudaksime oma rahva ja ettevõtted totaalselt maksejõuetuks, mis tähendab sisuliselt pankade pankrotti,“ tõi Kukk võrdluse.

Artikkel jätkub pärast reklaami

Kui praegu on võimalik inimestelt ja ettevõtetelt võimalik nende laenud kätte saada, siis pärast devalveerimist poleks see Kuke hinnangul enam võimalik, kuna devalveerimine tähendaks sissetulekute allahindamist tänaselt nominaalilt euro suhtes.
Kui näiteks devalveerimine on toimunud kahekordselt, siis selleks, et tagada inimeste maksevõimet, peaksid ka nende tulud kaks korda kasvama, selgitas ta. „See tähendab totaalse inflatsiooni esilekutsumist, mille tulemuseks oleks Eesti ostujõu langus rahvusvahelises mastaabis. Devalveerimisest ei ole Eesti jaoks võimalik leida mitte ühtegi plussi,“ ütles Kukk.

Seotud lood

Äriplaan 2026

Äriplaan 2026

Uurime välja Eesti majanduse arengusuunad 2026. aastal, et ettevõtjatel ja tippjuhtidel oleks, millele tuginedes järgmist aastat planeerida.

Kas eksport ja kaitsetööstuse areng võiksid Eesti majandusele uue käigu sisse aidata? Kuidas näevad Põhjamaade ettevõtjad ja tippjuhid Eesti võimalusi rahvusvahelisel areenil ning kas nad plaanivad siia investeerida? Kuhu investeerivad ning millele tõmbavad pidurit Eesti ettevõtjad? Missugune on riigi äriplaan 2026. aastaks? Kõigile nendele küsimustele saad vastuse 17. septembril Eesti mõjukaimal majanduskonverentsil Äriplaan!

Enda kogemust tulevad Eestisse jagama ülemaailmse ulatusega Rootsi masina- ja metallitööstusettevõte Hanza AB asutaja ja tegevjuht Erik Stenfors ning Telia Company president ja tegevjuht Patrik Hofbauer.

  • Toimumisaeg:
    17.09.2025
  • Alguseni:
    2 k 14 p 24 t
  • Toimumiskoht:
    Tallinn

Hetkel kuum

Podcastid

Liitu uudiskirjaga

Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.

Tagasi Äripäeva esilehele