• OMX Baltic0,22%300,68
  • OMX Riga0,06%893,52
  • OMX Tallinn0,12%2 071,16
  • OMX Vilnius0,3%1 206,04
  • S&P 5000,83%6 279,35
  • DOW 300,77%44 828,53
  • Nasdaq 1,02%20 601,1
  • FTSE 1000,00%8 822,91
  • Nikkei 2250,06%39 810,88
  • CMC Crypto 2000,00%0,00
  • USD/EUR0,00%0,85
  • GBP/EUR0,00%1,16
  • EUR/RUB0,00%92,85
  • OMX Baltic0,22%300,68
  • OMX Riga0,06%893,52
  • OMX Tallinn0,12%2 071,16
  • OMX Vilnius0,3%1 206,04
  • S&P 5000,83%6 279,35
  • DOW 300,77%44 828,53
  • Nasdaq 1,02%20 601,1
  • FTSE 1000,00%8 822,91
  • Nikkei 2250,06%39 810,88
  • CMC Crypto 2000,00%0,00
  • USD/EUR0,00%0,85
  • GBP/EUR0,00%1,16
  • EUR/RUB0,00%92,85
  • 21.11.08, 14:27
Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine

Lipstok: käes aeg n-ö versioonivahetuseks

Eesti Panga presidendi Andres Lipstoki sõnul on tänaseks päevaks meie majanduses käes aeg n-ö versioonivahetuseks, sest Eesti majanduse uus kasvutsükkel saab tugineda senisest suurema lisandväärtusega toodangule ja investeeringutele, mis kokkuvõttes suurendavad elanikkonna ostujõudu.
Järgneb väljavõte Andres Lipstoki kõne ettekanne konverentsil Eesti Ettevõtlus 90 "Stabiilne rahasüsteem – ettevõtluse eeldus":
Raha stabiilsus on Eesti arengus olnud võtmekohal ka hiljem. Pärast esimest iseseisvust arvati, et tööstus peab tuginema riiklikele laenudele ja hiigelsuurele Vene turule. Krediidiinflatsiooni, valede laenuotsuste ning kattevara ja riigieelarve puudujäägi tulemuseks oli aga inflatsioon ja vahetuskursi langus. Noore vabariigi majandus sai jalad alla alles pärast Eesti Panga ja rahareformi 1928. aastal. Kroon täitis oma rolli ka 1930ndate suurest majanduskriisist väljumisel, kui see seoti Inglise naelaga.

Artikkel jätkub pärast reklaami

Stabiilse rahasüsteemi eelised on meile kõigile selgeks saanud 1992. aasta rahareformiga. Ilma tugeva kroonita oleks olnud tunduvalt raskem saavutada ülejäägis eelarveid, usaldusväärset pangandust ja koos sellega majanduskasvu.
Indrek Kald
Tänaseks on aga nii meie majandusel kui ka raha- ja finantsstabiilsusel ees uued ülesanded. Kasvuetapist, mida toetasid õnnestunud sisemaised reformid, agarad ettevõtjad ja võimalused, mida pakkus ühinemine Euroopa Liiduga, on saanud langus. Kuivõrd tõus oli kiire ja jõuline ning ületas meie potentsiaali, kasutasime me pea täielikult ära seda tõusu toetanud eeldused. Pean silmas näiteks odavale tööjõule orienteerumist.
Möödunud aastal USAst alguse saanud ja pärast seda üle maailma lahvatanud finantskriis ei tee meie ülesannet sugugi kergemaks. Maailma majanduskriis mõjutab suhteliselt rohkem väikesi riike, seda nii Euroopa Liidus kui väljaspool. Väikeriikide majandus sõltub paljuski ekspordist ning kriis suuremates riikides kahandab oluliselt nõudlust välisturgudel. Samuti on väikeriikidel ja nende ettevõtetel praeguses olukorras palju raskem finantsturgudelt laenu saada. Olgem ausad, me ei tea, millal taastub suurte riikide majanduskasv ja finantsturgudel julgus jälle laenu anda. See võib võtta lühikese aja, kuid võib kesta ka pikki aastaid.
Eesti majandust mõjutab praegu kaks põhitegurit. Ühest küljest jätkub sisenõudluse kohandumine pärast kiiret kasvu. Teisest küljest kahaneb välisnõudlus, sest majanduskasv Eesti peamistel eksporditurgudel aeglustub. Majanduslangust näeme nii sellel kui ka järgmisel aastal. Arengu järkjärgulist hoogustumist on oodata alles alates 2009. aasta teisest poolest. Paljude analüütikute arvates on isegi see ootus liiga optimistlik.

Seotud lood

Äriplaan 2026

Äriplaan 2026

Uurime välja Eesti majanduse arengusuunad 2026. aastal, et ettevõtjatel ja tippjuhtidel oleks, millele tuginedes järgmist aastat planeerida.

Kas eksport ja kaitsetööstuse areng võiksid Eesti majandusele uue käigu sisse aidata? Kuidas näevad Põhjamaade ettevõtjad ja tippjuhid Eesti võimalusi rahvusvahelisel areenil ning kas nad plaanivad siia investeerida? Kuhu investeerivad ning millele tõmbavad pidurit Eesti ettevõtjad? Missugune on riigi äriplaan 2026. aastaks? Kõigile nendele küsimustele saad vastuse 17. septembril Eesti mõjukaimal majanduskonverentsil Äriplaan!

Enda kogemust tulevad Eestisse jagama ülemaailmse ulatusega Rootsi masina- ja metallitööstusettevõte Hanza AB asutaja ja tegevjuht Erik Stenfors ning Telia Company president ja tegevjuht Patrik Hofbauer.

  • Toimumisaeg:
    17.09.2025
  • Alguseni:
    2 k 11 p 4 t
  • Toimumiskoht:
    Tallinn

Hetkel kuum

Podcastid

Tagasi Äripäeva esilehele