Lipstok: käes aeg n-ö versioonivahetuseks

Stabiilse rahasüsteemi eelised on meile kõigile selgeks saanud 1992. aasta rahareformiga. Ilma tugeva kroonita oleks olnud tunduvalt raskem saavutada ülejäägis eelarveid, usaldusväärset pangandust ja koos sellega majanduskasvu.

Indrek Kald

Tänaseks on aga nii meie majandusel kui ka raha- ja finantsstabiilsusel ees uued ülesanded. Kasvuetapist, mida toetasid õnnestunud sisemaised reformid, agarad ettevõtjad ja võimalused, mida pakkus ühinemine Euroopa Liiduga, on saanud langus. Kuivõrd tõus oli kiire ja jõuline ning ületas meie potentsiaali, kasutasime me pea täielikult ära seda tõusu toetanud eeldused. Pean silmas näiteks odavale tööjõule orienteerumist.

Möödunud aastal USAst alguse saanud ja pärast seda üle maailma lahvatanud finantskriis ei tee meie ülesannet sugugi kergemaks. Maailma majanduskriis mõjutab suhteliselt rohkem väikesi riike, seda nii Euroopa Liidus kui väljaspool. Väikeriikide majandus sõltub paljuski ekspordist ning kriis suuremates riikides kahandab oluliselt nõudlust välisturgudel. Samuti on väikeriikidel ja nende ettevõtetel praeguses olukorras palju raskem finantsturgudelt laenu saada. Olgem ausad, me ei tea, millal taastub suurte riikide majanduskasv ja finantsturgudel julgus jälle laenu anda. See võib võtta lühikese aja, kuid võib kesta ka pikki aastaid.

Eesti majandust mõjutab praegu kaks põhitegurit. Ühest küljest jätkub sisenõudluse kohandumine pärast kiiret kasvu. Teisest küljest kahaneb välisnõudlus, sest majanduskasv Eesti peamistel eksporditurgudel aeglustub. Majanduslangust näeme nii sellel kui ka järgmisel aastal. Arengu järkjärgulist hoogustumist on oodata alles alates 2009. aasta teisest poolest. Paljude analüütikute arvates on isegi see ootus liiga optimistlik.