Ligi: suurimad kaotajad riigiasutused

„Tänase seisuga saab ette näidata vaid sihtotstarbeliste maksude prognoosist tulenevaid kärpeid,“ kommenteeris Ligi rahanduskomisjoni istungil arutatud eelarve seisu. „Ka selle sees oli keerulisi otsuseid, sest tegu on üle aastate kestvate projektidega.“

Ligi sõnul on tänased poliitilised teadanded lõpptulemusest olnud enneaegsed ega vasta kindlasti lõppseisule. „Samuti ei ole rahandusministri eesmärgina välja öeldud 2,5 miljardit krooni kärbet olnud täidetud realistliku sisuga,“ lisas ta.

Küsimuse peale, kas ka laenude või reservide kasutuselevõtust istungil räägiti, ütles Ligi, et nende kahe vahel on vaja veel valik teha. „Reservide olemasolu fakt on meie usaldusväärsusele ja riigi funktsioneerimisele väga oluline, selle ja meie madala laenukoormuse tõttu pole laen välistud,“ märkis Ligi.

Enne rahanduskomisjoni istungit ütles IRL fraktsiooni liige Margus Tsahkna, et nende ettepanekul võiks kärbe ulatuda kuni 2,6 mld kroonini. Kuna aga ei ole veel Tsahkna sõnul täpselt kokku lepitud ja rahandusministeerium arvutab numbreid üle ning koalitsioonipartnerid mõtisklevad, siis ta väga täpseks ei läheks.

Tsahkna rääkis veel, et kaitsekulutused jäävad 1,9 protsendi peale eelarvest, mitte ei vähene nagu vahepeal räägiti. „Suund, kus kohapealt kärbet teha, on ministeeriumide ja riigivalitsemise kulud,“ oli Tsahkna veendunud.

Laenu võtmine ei ole Tsahkna hinnangul üldse mingi teema. „Absoluutselt on välistatud,“ möönis Tsahkna enne komisjoni istungit. „Eelarves ei ole õige minna ka investeeringute kallale, sest see on ju raha, mille suuname iseenda majandusse. Selles perspektiivis, et ega erasektor väga palju ei investeeri tuleval aastal,“ lisas Tsahkna.