• OMX Baltic−0,15%294,29
  • OMX Riga−0,04%916,34
  • OMX Tallinn−0,38%1 978,33
  • OMX Vilnius0,07%1 233,91
  • S&P 5000,39%6 609,8
  • DOW 300,05%45 857,32
  • Nasdaq 0,79%22 316,85
  • FTSE 100−0,07%9 277,03
  • Nikkei 2250,89%44 768,12
  • CMC Crypto 2000,00%0,00
  • USD/EUR0,00%0,85
  • GBP/EUR0,00%1,16
  • EUR/RUB0,00%97,69
  • OMX Baltic−0,15%294,29
  • OMX Riga−0,04%916,34
  • OMX Tallinn−0,38%1 978,33
  • OMX Vilnius0,07%1 233,91
  • S&P 5000,39%6 609,8
  • DOW 300,05%45 857,32
  • Nasdaq 0,79%22 316,85
  • FTSE 100−0,07%9 277,03
  • Nikkei 2250,89%44 768,12
  • CMC Crypto 2000,00%0,00
  • USD/EUR0,00%0,85
  • GBP/EUR0,00%1,16
  • EUR/RUB0,00%97,69
  • 04.12.08, 08:28
Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine

Savisaar: laenamisel puudub seos valimistega

Laename, kuna Talllinn peab arenema ka keerulistel aegadel, kuid laenamine pole seotud tuleva aasta valimistega, ütles linnapea Edgar Savisaar.
Tallinn plaanib järgmisel aastal laenata 600 miljonit krooni. Laenuraha pole eeldatavasti praegu just kõige odavam, kas väiksema laenu abil või hoopis laenamata ei saaks läbi?
Ilmselgelt peab linn püüdma ka keeruliste aegade kiuste jätkata tegevusi linna arengu tagamiseks ja seda ulatuses, mis hetkesituatsioonis vähegi võimalik on, sest Tallinna arengust sõltub paljuski Eesti majanduse taastumine.
Just sellel eesmärgil on ka 2009. aastaks kavandatud mitmeid olulisi investeeringuid kõigis linna tegevusvaldkondades. Just investeeringute taseme hoidmiseks on nii linna eelarvega kavandatud kui ka linna keskpikas eelarvestrateegias planeeritud ühe finantseerimise allikana kasutada laenu, keskmiselt 500 miljonit aastas.

Artikkel jätkub pärast reklaami

Laenamine on küll mõnevõrra kallinenud, kuid Tallinn sai sel aastal soodsatel tingimustel laenu ja otsib ka järgmisel aastal finantsturgudelt parimaid pakkumisi.
Koos võetava laenuga kasvab linna laenukoormus 55,7%ni ehk üsna lähedale nn kriitilisele piirile. Kas olete kindel, et nii suure laenukoormuse ja mitu aastat kestva majandussurutise juures ei satu linn hätta laenude tagasimaksetega?
Linna võlakoormuse arvutamisel on arvesse võetud ka PPP-lepingutest tulenevad kohustused. Seadusega kehtestatud ülempiir 60% ei ole mitte kriitiline piir, millest alates võiks omavalitsustel tekkida raskusi võlakohustuste teenindamisega, vaid üldise valitsussektori võlakoormuse reguleerimiseks sätestatud piirang.
Võlakohustuste teenindamiseks vajalike kulude kontrollimiseks on seadusega kehtestatud eraldi piirmäär, mille järgi ei või tagastatavate võlakohustuste põhiosade ja intressimaksete kogusumma ületada 20% eelarve puhastuludest. Tallinna linna puhul on see näitaja 2008. aastal 4,9% ja 2009. aastal 4,5%. Seetõttu ei ole ka põhjust arvata, et linnal tekiks isegi riigi majandussurutise tingimuses raskusi oma võlakohustuste täitmisega.
Kuivõrd on Tallinna laenamine seotud asjaoluga, et järgmine aasta on omavalitsuste valimise aasta?
Ei ole seotud. Ma isegi ei kujuta ette, kust Teil niisugune mõte võis tekkida, sest Tallinna linn on laenu võtnud (ja tagasi maksnud) igal aastal alates 1990. aastate algusest, kui Eesti sai iseseisvaks.
Pole mõtet spekuleerida, kui tahetakse vähegi objektiivne olla.

Hetkel kuum

Artikkel jätkub pärast reklaami

Seotud lood

Hetkel kuum

Podcastid

Tagasi Äripäeva esilehele