• OMX Baltic0,22%300,68
  • OMX Riga0,06%893,52
  • OMX Tallinn0,12%2 071,16
  • OMX Vilnius0,3%1 206,04
  • S&P 5000,83%6 279,35
  • DOW 300,77%44 828,53
  • Nasdaq 1,02%20 601,1
  • FTSE 1000,00%8 822,91
  • Nikkei 2250,06%39 810,88
  • CMC Crypto 2000,00%0,00
  • USD/EUR0,00%0,85
  • GBP/EUR0,00%1,16
  • EUR/RUB0,00%92,85
  • OMX Baltic0,22%300,68
  • OMX Riga0,06%893,52
  • OMX Tallinn0,12%2 071,16
  • OMX Vilnius0,3%1 206,04
  • S&P 5000,83%6 279,35
  • DOW 300,77%44 828,53
  • Nasdaq 1,02%20 601,1
  • FTSE 1000,00%8 822,91
  • Nikkei 2250,06%39 810,88
  • CMC Crypto 2000,00%0,00
  • USD/EUR0,00%0,85
  • GBP/EUR0,00%1,16
  • EUR/RUB0,00%92,85
  • 05.12.08, 12:19
Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine

Kas Shakespeare kirjutas oma näidendid ise?

Erinevaid teooriaid Shakespeare’i teoste autorluse kohta on kuulnud isegi need, kes kunagi ühtegi neist teostest lugenud pole: näidendid kirjutas Francis Bacon? Oxfordi krahv? Christopher Marlowe? Suurem autorite kollektiiv? Ükskõik kes peale William Shakespeare’i enda!
“Lollus,” ütles inglise kirjanduse professor Patrick Cheney. „Shakespeare’i autorluse kahtluse alla seadmine on puhas vandenõuteooria. Ma ei tea ühtegi tõsiseltvõetavat teadlast, kes kahtlustaks, et need luuletused ja näidendid kirjutas keegi teine kui William Shakespeare Stratford-upon-Avon-ist.”
Kahtlejate põhiargumendiks on väide, et Shakespeare’il polnud kirjutamiseks piisavalt haridust või kogemust. Cheney arvates on see väide vale – Shakespeare’i haridus oli korralik, osa sellest pärines Stratfordi algkoolist, kuid ka täiskasvanuna ei jätnud ta õpinguid. Uurimused on näidanud, et isegi raamatukogude-eelsel ajal oli Shakespeare’il küllalt hea ligipääs raamatutele. „Shakespeare polnud mitte ainult geenius, vaid ka innustunud lugeja: peaaegu kõigi tema näidendite ja luuletuste intriigid pärinevad raamatutest,” ütles Cheney Physorg-ile.
Autorluses kahtlejad osutavad ka, et õukonnaelu või võõraid maid kujutavate stseenide kirjutamiseks puudus maapiirkonnast pärit lihtinimesel Shakespeare’il vajalik kogemus. Cheneyt need argumendid ei veena: „Hea kujutlusvõime omamiseks pole kunagi olnud vaja olla kõrget päritolu või palju reisinud,” märkis ta. „Kuningliku näitlemiskompanii liikmena oli Shakespeare’il piisavalt võimalusi välismaise õukonnaeluga tutvumiseks. Lisaks tuli kahtlemata abiks ajalooraamatute lugemine.”

Artikkel jätkub pärast reklaami

Shakespeare’is kahtlejate lemmikteooria on, et näidendid kirjutas hoopis Oxfordi krahv. See teooria ei pea aga Cheney sõnul vett, kuna Oxford suri aastal 1604, kuid on olemas selged tõendid, et osa Shakespeare’i teostest on kirjutatud hiljem.
Autorluses kahtlemine on Cheney sõnul küllalt uus vandenõuteooria. „Üle kahesaja aasta pärast Shakespeare’i surma ei kahelnud keegi tema autorluses.”
Üheksateistkümnendal sajandil tekkinud keskklass ei suutnus Cheney sõnul uskuda, et üks lihtne maapoiss võiks olla kirjutanud inglise kirjanduse olulisimad teosed. Need inimesed vaatavad aga mööda faktist, et olulisem osa tolleaegsest inglise kirjandusest on pärit töölisklassi sulest: „Ben Jonson oli ehitaja poeg, Edmund Spenser rätsepa poeg ning Christopher Marlowe lihuniku poeg.”
Cheney lisas: „Kui tudengid minu loengutesse tulevad, küsivad nad tõepoolest tavaliselt „Kas Shakespeare kirjutas tõesti ise oma näidendid?”. Kui nad minu loengutest lahkuvad, loodan, et nad küsivad pigem: „Kuidas juhtus nii, et maailma parim näidendikirjutaja kirjutas ka mõned kõige silmapaistvamad ingliskeelsed luuletused?” Shakespeare kirjutas tõepoolest kõik need näidendid ja luuletused. Lugege neid, vaadake neid, kuulake neid. See on William Shakespeare’i looming ning meie oluline kultuuriline pärand.”

Seotud lood

Äriplaan 2026

Äriplaan 2026

Uurime välja Eesti majanduse arengusuunad 2026. aastal, et ettevõtjatel ja tippjuhtidel oleks, millele tuginedes järgmist aastat planeerida.

Kas eksport ja kaitsetööstuse areng võiksid Eesti majandusele uue käigu sisse aidata? Kuidas näevad Põhjamaade ettevõtjad ja tippjuhid Eesti võimalusi rahvusvahelisel areenil ning kas nad plaanivad siia investeerida? Kuhu investeerivad ning millele tõmbavad pidurit Eesti ettevõtjad? Missugune on riigi äriplaan 2026. aastaks? Kõigile nendele küsimustele saad vastuse 17. septembril Eesti mõjukaimal majanduskonverentsil Äriplaan!

Enda kogemust tulevad Eestisse jagama ülemaailmse ulatusega Rootsi masina- ja metallitööstusettevõte Hanza AB asutaja ja tegevjuht Erik Stenfors ning Telia Company president ja tegevjuht Patrik Hofbauer.

  • Toimumisaeg:
    17.09.2025
  • Alguseni:
    2 k 11 p 3 t
  • Toimumiskoht:
    Tallinn

Hetkel kuum

Podcastid

Tagasi Äripäeva esilehele