Mikko: Euroopa pakub menüüd, kuid retsepti ei anna

Lisaks oma muudele headele omadustele, avab majanduse turgutamise plaan väga selgelt Euroopa Komisjoni ja liikmesriikide suhte iseloomu. Iga kodanikuõpetuse õpetaja saab järgnevat näidet kui "puust ja punaseks" õppematerjali kasutada.

200-miljardisest pakist tuleb 170 miljardit liikmesriikide eelarvetest, ülejäänud 30 miljardit paneb kassasse Euroopa Komisjon kahe peale Euroopa Investeerimispangaga. See peegeldab jõudude tasakaalu küllaltki hästi. Euroopas on 6/7 mõjujõust liikmesriikide käes, Komisjon kui täidesaatev organ on kuus korda kõhnem. Ükskõik, mida ministrid kodus jutustavad, Brüssel neid ei käsuta. Nemad käsutavad Brüsselit.

Euroopa Parlamendil on muidugi äärmiselt tähtis ja kasvav roll, kuid antud näites saame me sekkuda vaid kui Euroopa Komisjoni rahaliste plaanide heakskiitja.

Kuid paketi enese juurde. Paljud lootsid, et Euroopa Liit tuleb välja paari-kolme selge juhisega. Näiteks "langetage kõik oma käibemaksu 1.5% võrra." Selliste konkreetsete juhistega oleks olnud määratletud ka Euroopa Liidu koht skaalal mis ulatub ohjeldamatust vabaturumajandusest riigikapitalismini. Lootused said paraku petetud. Kõigile ühe retsepti määramise asemel pakkus EL välja menüü, kust igaüks saab meelepärase roa valida.

Tõsi, mõned dieedisoovitused siiski anti. Komisjoni president Barroso rõhutas, et laenurahaga nõudlust ergutada soovivate liikmesriikide valitsused peavad esitama kavad, kuidas nad kavatsevad laenatud summad tagasi maksta. Nõnda ei ole tulevane laenupohmelus hullem kui praegune kriis.Komisjon keeldus ka lõdvendamast praegusi stabiilsuskriteeriume, eeskätte nõuet, et liikmesriigi eelarvepuudujääk (mis kaetakse siis laenudega) ei tohi ületada 3% sisemajanduse kogutoodangust. Tõsi, ta lubas olla paindlik ajutiste üleastumiste osas.

Suhteliselt range lähenemise positiivne külg on see, et eurooplased peavad otsima nutikaid lahendusi majanduse elavdamiseks. Kuigi seda ei ole kombeks eriti kuulutada, on USA hädade üks põhjusi just rahamassi liiga kergekäeline kasvatamine internetimulli lõhkemise pehmendamiseks. Kergekäeliselt loodud rahamass paarikümnekordistus nutikate pankurite käes ning mullistus taas kinnisvarasektoris. Ja nagu iga mull, lõhkes ka see. Euroopa Keskpank on sellist teed hoolega vältinud, hoolimata Prantsusmaa tugevast survest. Ning see valik on end siiani õigustanud.

Millised võiksid olla meie nutikad lahendused? Vähemalt traditsioonilisele maitsele pakub Euroopa Komisjoni menüü nii mõndagi. 5 miljardit energeetika infrastruktuurile (mille näide oleks ilmselt meie põlevkivikatlad) ja interneti viimisele alateenindatud piirkondadesse. 2.1 miljardit ehitiste energiakulu vähendamisse (mis meil põhjamaalastena juba niigi elunormiks on). Pool miljardit võidakse investeerida üle-euroopalistesse transpordiprojektidesse (ehk saaks viimaks ometi rongiga Tallinnast Berliini). Ühesõnaga – töötutel natist kinni ja suurehitusele. Miks mitte, eks saanud ju nõnda II Maailmasõja järgsel ajal elu käima.