- OMX Baltic−0,33%301,29
- OMX Riga0,02%893,52
- OMX Tallinn0,56%2 081,11
- OMX Vilnius−0,12%1 199,62
- S&P 500−0,11%6 198,01
- DOW 300,91%44 494,94
- Nasdaq −0,82%20 202,89
- FTSE 1000,28%8 785,33
- Nikkei 225−0,81%39 662,18
- CMC Crypto 2000,00%0,00
- USD/EUR0,00%0,85
- GBP/EUR0,00%1,16
- EUR/RUB0,00%92,69
- OMX Baltic−0,33%301,29
- OMX Riga0,02%893,52
- OMX Tallinn0,56%2 081,11
- OMX Vilnius−0,12%1 199,62
- S&P 500−0,11%6 198,01
- DOW 300,91%44 494,94
- Nasdaq −0,82%20 202,89
- FTSE 1000,28%8 785,33
- Nikkei 225−0,81%39 662,18
- CMC Crypto 2000,00%0,00
- USD/EUR0,00%0,85
- GBP/EUR0,00%1,16
- EUR/RUB0,00%92,69
Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine
Mikko: Euroopa pakub menüüd, kuid retsepti ei anna
Euroopa parlamendisaadiku Marianne Mikko
sõnul pakub Euroopa meile menüüd, kuid retsepti ei anna.
Järgneb Marianne Mikko arvamusartikkel:
Novembri lõpus avaldas Euroopa Komisjon oma pikalt oodatud majanduse päästeprogrammi. USA pretsedenditute meetmete taustal ei torka programmi rahaline pool eriti silma. 200 miljardit eurot kulutusi ulatuvad küll 1,5 protsendini EU majanduse aastatoodangust, kuid USA valitsuse vaikimisi garanteeritud summad ulatuvad halvimal juhul isegi 4 triljoni dollarini. See on suurusjärgu võrra suurem number.
Kindlasti on summa suhteline tagasihoidlikus hea märk. Märk sellest, et Euroopa ei vaja nii palju turgutamist. Tõsi, sellele tuleb liita liikmesriikide poolt omapäi kulutatav. Kuid siiski ei ole tegemist ulmeliste suurustega.
Lisaks oma muudele headele omadustele, avab majanduse turgutamise plaan väga selgelt Euroopa Komisjoni ja liikmesriikide suhte iseloomu. Iga kodanikuõpetuse õpetaja saab järgnevat näidet kui "puust ja punaseks" õppematerjali kasutada.
200-miljardisest pakist tuleb 170 miljardit liikmesriikide eelarvetest, ülejäänud 30 miljardit paneb kassasse Euroopa Komisjon kahe peale Euroopa Investeerimispangaga. See peegeldab jõudude tasakaalu küllaltki hästi. Euroopas on 6/7 mõjujõust liikmesriikide käes, Komisjon kui täidesaatev organ on kuus korda kõhnem. Ükskõik, mida ministrid kodus jutustavad, Brüssel neid ei käsuta. Nemad käsutavad Brüsselit.
Euroopa Parlamendil on muidugi äärmiselt tähtis ja kasvav roll, kuid antud näites saame me sekkuda vaid kui Euroopa Komisjoni rahaliste plaanide heakskiitja.
Kuid paketi enese juurde. Paljud lootsid, et Euroopa Liit tuleb välja paari-kolme selge juhisega. Näiteks "langetage kõik oma käibemaksu 1.5% võrra." Selliste konkreetsete juhistega oleks olnud määratletud ka Euroopa Liidu koht skaalal mis ulatub ohjeldamatust vabaturumajandusest riigikapitalismini. Lootused said paraku petetud. Kõigile ühe retsepti määramise asemel pakkus EL välja menüü, kust igaüks saab meelepärase roa valida.
Tõsi, mõned dieedisoovitused siiski anti. Komisjoni president Barroso rõhutas, et laenurahaga nõudlust ergutada soovivate liikmesriikide valitsused peavad esitama kavad, kuidas nad kavatsevad laenatud summad tagasi maksta. Nõnda ei ole tulevane laenupohmelus hullem kui praegune kriis.Komisjon keeldus ka lõdvendamast praegusi stabiilsuskriteeriume, eeskätte nõuet, et liikmesriigi eelarvepuudujääk (mis kaetakse siis laenudega) ei tohi ületada 3% sisemajanduse kogutoodangust. Tõsi, ta lubas olla paindlik ajutiste üleastumiste osas.
Suhteliselt range lähenemise positiivne külg on see, et eurooplased peavad otsima nutikaid lahendusi majanduse elavdamiseks. Kuigi seda ei ole kombeks eriti kuulutada, on USA hädade üks põhjusi just rahamassi liiga kergekäeline kasvatamine internetimulli lõhkemise pehmendamiseks. Kergekäeliselt loodud rahamass paarikümnekordistus nutikate pankurite käes ning mullistus taas kinnisvarasektoris. Ja nagu iga mull, lõhkes ka see. Euroopa Keskpank on sellist teed hoolega vältinud, hoolimata Prantsusmaa tugevast survest. Ning see valik on end siiani õigustanud.
Millised võiksid olla meie nutikad lahendused? Vähemalt traditsioonilisele maitsele pakub Euroopa Komisjoni menüü nii mõndagi. 5 miljardit energeetika infrastruktuurile (mille näide oleks ilmselt meie põlevkivikatlad) ja interneti viimisele alateenindatud piirkondadesse. 2.1 miljardit ehitiste energiakulu vähendamisse (mis meil põhjamaalastena juba niigi elunormiks on). Pool miljardit võidakse investeerida üle-euroopalistesse transpordiprojektidesse (ehk saaks viimaks ometi rongiga Tallinnast Berliini). Ühesõnaga – töötutel natist kinni ja suurehitusele. Miks mitte, eks saanud ju nõnda II Maailmasõja järgsel ajal elu käima.
Hetkel kuum
Kuid Eestile tähendaks see juba lõhkenud mulli täis puhuda katsumist. Ehitussektor meil eriti paisutamist ei vaja, pigem oleks kvaliteedi tõus tervitatav.
Pigem võiks soovitada "Tuleviku Tehaste" initsiatiivi, mis toetab uusi tehnoloogiaid. Eelkõige peetakse silmas autotööstust. Ma ei tea, kas meil autode tarvis toodetavat palju rohelisemaks muuta annab – turvavööd, siseviimistlusmaterjalid, kruvid-mutrid. Ehk mitte väga palju. Kuid autotööstuse avatus uutele ideedele pakub kindlasti võimalusi meie tehnoloogilist ja teaduslikku potentsiaali paremini rakendada. Ehk võetakse autotööstuse juhttasandil praegu paremini kuulda teadlasi ja leiutajaid, kes midagi uut pakuvad.
Euroopa Liit on rahalises mõttes oma panuse teinud. Kuid loole tuleb järg – kas jõutakse kunagi ka praeguse kriisi juurteni, kas uuendatakse struktuure, mis sellist segadust tootsid? Kas jätkub usk, et pangas tehtav töö on 10 korda väärtuslikum kalapüügil tehtavast? On ju tõsi, et suurem palk meelitab helgemaid päid. Kuid helgeid päid saab rakendada ka massihävitusrelva tootma. Ja antud juhul hävivad massiliselt meie pensionisäästud. See ei ole asi, millest vananev Euroopa saaks mööda vaadata.
Enimloetud
4
Hommikuks olid aruande esitanud napilt enam kui pooled
Viimased uudised
Äriplaan 2026
Uurime välja Eesti majanduse arengusuunad 2026. aastal, et ettevõtjatel ja tippjuhtidel oleks, millele tuginedes järgmist aastat planeerida.
Kas eksport ja kaitsetööstuse areng võiksid Eesti majandusele uue käigu sisse aidata? Kuidas näevad Põhjamaade ettevõtjad ja tippjuhid Eesti võimalusi rahvusvahelisel areenil ning kas nad plaanivad siia investeerida? Kuhu investeerivad ning millele tõmbavad pidurit Eesti ettevõtjad? Missugune on riigi äriplaan 2026. aastaks? Kõigile nendele küsimustele saad vastuse 17. septembril Eesti mõjukaimal majanduskonverentsil Äriplaan!
Enda kogemust tulevad Eestisse jagama ülemaailmse ulatusega Rootsi masina- ja metallitööstusettevõte Hanza AB asutaja ja tegevjuht Erik Stenfors ning Telia Company president ja tegevjuht Patrik Hofbauer.
Hetkel kuum
Hommikuks olid aruande esitanud napilt enam kui pooled
Podcastid
Peakangelane sai kuriteosüüdistuse
Intervjuu maailmakuulsa infosõja asjatundjaga
Liitu uudiskirjaga
Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.
Tagasi Äripäeva esilehele