Venemaa tarnete katkemine jättis osa Euroopast gaasita

Artikkel

- Uudised
- Sirje Rank
- 6. jaanuar 2009 kell 21:00
Kuula
Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.
Venemaa tarnete katkemine jättis osa Euroopast gaasita
Seni sekkumast hoidunud Euroopa Liit tegi terava avalduse, milles nimetas tarnete katkemist "vastuvõetamatuks", nõudis kõneluste "viivitamatut" jätkamist ning tülile pidava lahenduse leidmist. EL kurjustas, et tarneid vähendati "ilma eelneva hoiatuseta ning selges vastuolus Venemaa ja Ukraina kõige kõrgemate ametivõimude poolt Euroopa Liidule antud kinnitustega".
Täiesti katkesid eile tarned reale Balkani riikidele - 100% Vene gaasist sõltuv Bulgaaria soovitas tööstusel ümber lülituda muule kütusele ning elanikel gaasi tarbimist piirata. Slovakkia lubas välja kuulutada hädaolukorra. Tarnete vähenemist tundsid aga ka mitmed Lääne-Euroopa riigid, sealhulgas Austria ja Itaalia.
Korralduse vähendada Ukraina kaudu gaasi tarnimist andis esmaspäeval Venemaa peaminister Vladimir Putin. Gazprom pole Ukrainaga kokkuleppele jõudnud ei varasemate võlgade ega selle aasta gaasi hinna osas. Eile süüdistas Gazpromi asedirektor Aleksander Medvedev tarnete katkemises Ukraina "isetegevust", Ukraina omakorda süüdistas Gazpromi. Normaalse 300 miljoni kuupmeetri asemel jõudis Medvedevi sõnul Euroopasse vaid 40 miljonit kuupmeetrit gaasi.
Saksamaa majandusminister Michael Glos, kes Berliinis Medvedeviga kohtus, manitses Gazpromi kõiki lepingulisi kohustusi täitma. "Kaalul pole rohkem ega vähem kui Venemaa reputatsioon usaldusväärse tarnijana ning Ukraina reputatsioon stabiilse transiitriigina," ütles ta.
Ukraina riikliku gaasikompanii NAK Naftogaz Ukrainõ tegevjuht Oleh Dubyna ütles eile, et sõidab 8. jaanuaril Moskvasse, et kõnelusi jätkata.
2006. aasta järel, mil Venemaa esmakordselt gaasikraanid Ukrainale kinni keeras, tunneb Euroopa tarnekatkestusi taas omal nahal. EL saab viiendiku gaasist Venemaalt ja 80% sellest Ukraina kaudu.
Tüli kommenteerides kirjutas eile USA majandusleht Wall Street Journal, et EL pole eelmisest gaasitülist midagi õppinud. EL ei mõista, et Venemaa suhted Ukrainaga, sealhulgas gaasivaidlus, on poliitilised.
Küll aga on õppinud Gazprom, läkitades sedakorda Euroopasse kõige kõrgemal tasemel saadikud kinnitama, et neile mõeldud gaas jõuab kohale. Gazprom on lisanud tarneid alternatiivsete kanalite kaudu, kuid kogu Ukraina transiiti see ei korva.
Nii ei taunigi EL praegu Venemaa torupoliitikat, vaid nimetab tüli "kommertsvaidluseks". Kui aga Moskvas nähakse usaldusväärset partnerit, kelle teel on ees vaid kapriisne Kiiev, toetab see Venemaa alternatiivseid torujuhtme projekte Nord Streami ja South Streami, millest esimene on Ida-Euroopa jagamiseks ja valitsemiseks ning teine ELi Nabucco torujuhtme torpedeerimiseks, kirjutas WSJ.
ELi gaasitarnijate mitmekesistamine on olulisem kui transiitriikide ümbermängimine ELi ja Gazpromi maardlate vahel, hoiatas leht.
Hetkel kuum