Kulla ja dollariga läks lihtsalt

Kuidas prognoosida keerulisi majandusprotsesse? Kas see on üldse võimalik? Kelle prognoose üldse usaldada?

Rahandusministeerium on aastaid Eesti majanduskasvu oodatust tagasihoidlikumalt prognoosinud (ja sellega kena reservi tekitanud). Ühel aastal oldi veidi julgemad ja lasti end uinutada üle riigi valitsevast optimismist ja tehti tavapärasest veidi parem prognoos, siis vastavalt Murphy seadustele muutus väliskeskkond ülivaenulikuks ja prognoos (õigemini mitu järjestikust prognoosi) tuli korstnasse kirjutada. Lõpptulemuseks on 5 miljardi kroonine eelarvedefitsiit ja ränga kärpe vajadus.

Oleme LHVs võimaldanud kõigil finantsportaali kasutajail avaldada oma arvamust alanud aasta suundumuste osas. Prognoosiks on seda raske pidada, sest prognoos eeldab siiski pigem mudeleid. Ennustuseks ei tahaks seda samuti devalveerida, kuna LHV kasutajad on enamasti Eesti äriringkondades töötavad spetsialistid ja juhid, kes kõik omavad praktilisele kogemusele põhinevat nägemust toimuvast.

2008. aasta alguses palusime oma kasutajail vastata 10 küsimusele. Arvestades, kui keeruliseks aasta kujunes, oli prognoosi keskmine tegeliku tulemusega üllatavalt lähedane. 10 küsimusest kahe puhul vastati küll nii suuna kui ka liikumise ulatuses kardinaalselt valesti. Ei Venemaa RTS-indeks ega ka Hiina Shanghai börsiindeks suutnud aastaga näidata positiivset tootlust ning mõlemad indeksid kukkusid üle 60%. Samas Tallinna OMX-indeksi põrkesse uskujaid ei olnud ja kuigi ennustatud 2%-lise languse asemel kukkus indeks tervelt 63%, siis pakutud indeksi liikumise suund oli õige.

Nafta hinna suhtes olid prognoosijad õigel teel, kuid pakutud 2,3% langust oli selgelt liiga vähe - tegelik kukkumine oli 54%. Meenutuseks, et veel suvel saavutas naftabarrel taseme 147 dollarit, detsembri lõpuks jõuti juba 45 dollari tasemele.

Üsna täpselt prognoosisid LHV kasutajad kulla hinna liikumist: oodati hinna kasvu 10%, tegelikult tõusis kulla hind aastaga 6%. Ülitäpseks kujunes dollari kursi prognoos - keskmiselt oodati dollari 4% tugevnemist, tegelik tulemus oli 4,5%.

Eesti majanduse puhul oldi üldisele optimismile vastupidi üsna realistlikud, kuid paraku rakendus tunduvalt negatiivsem stsenaarium - majandus langes kolmandas kvartalis 3,3% (oodati 3% kasvu). Vaid kaks osalejat 61st julgesid ennustada negatiivset majanduskasvu.

Inflatsiooninumbrid vastasid pea üks-üheselt prognoositule - Eesti tarbijahinnaindeks muutus novembris 8% (prognoos 7,9%).

USA presidendivalimise tulemuses olid LHV kasutajad veendunud demokraatide kandidaadi võidus, kuigi suuremaks peeti Hillary Clintoni võimalusi.

2008. aasta oli keeruline, finantskriis ja sügisene aktsiaturgude krahh lõid segamini paljud prognoosid. Keerulistel aegadel tasub prognoose teha kollektiivselt, jõuab reaalsusele lähemale.